:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/24/16439578t1h01bf.jpg)
Lõppeva nädala tähtsaimaks rahvusvahelise elu sündmuseks võib kahtlemata lugeda Venemaa korraldatud BRICS-i riikide tippkohtumise Kaasanis. Mida kirjutasid sellest USA ja Lääne-Euroopa ajakirjandusväljaanded? Kokkuvõte on tehtud nädala keskpaiga seisuga.
Kaasani tippkohtumise üks olulisemaid teemasid oli lääneriikide, eriti Ameerika Ühendriikide mõjuvõimu vähendamine maailma poliitikas, majanduses ja kultuurielus. Kohtumisel esitles Venemaa riigipea Vladimir Putin oma ambitsioonikat plaani dollari väljatõrjumiseks rahvusvahelisest finantssüsteemist.
Sisuliselt tähendaks see II ilmasõja lõpuaastail väljatöötatud Bretton Woodsi finantssüsteemi lõplikku purustamist.
Vene presidendi kavatsuste kohaselt peaksid riigid tulevikus omavahelises kauplemises loobuma dollarist ja kasutama senisest enam rahvusvaluutasid. Lisaks toonitab ajakirjandus Putini soovi näidata Läänele, et Moskva pole Ukraina sõja tõttu sugugi isolatsioonis ja et teda toetavad mõjuvõimsad riigid, sh India ja Hiina.
Uus finantsskeem
Briti autoriteetne nädalakiri The Economist kirjutas nädala alguses, et Kaasanis esitleb Putin oma plaani dollari n-ö seljatamiseks. Ilmselgelt on tegemist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi väljendi parafraseeringuga. Nagu teada, käis Zelenskõi oktoobri alguses välja oma plaani Venemaa seljatamiseks.
The Economisti arvates loodab Venemaa president anda BRICS-ühenduse riikidele maailmapoliitikas varasemast suurema sõnaõiguse. See on saavutatav, kui senise Bretton-Woodsi süsteemi asemele rajatakse täielikult uus globaalne finants- ja maksesüsteem.
Kui Putini plaani elluviimine õnnestuks, annaks see USA domineerimisele maailma finantssüsteemis märkimisväärse löögi. See omakorda kaitseks aga nii Venemaad kui ka tema liitlasi lääneriikide võimalike sanktsioonide eest.
Briti nädalakiri rõhutab, et juba aastaid on paljud riigid olnud mures oma sõltuvuse pärast Ameerika dollarist. Eriti on see mure suurenenud pärast Ukraina sõja algust, kui lääneriigid kehtestasid Venemaa suhtes ulatuslikud majandus- ja finantspiirangud ja külmutasid läänemaailma pankades olevad Venemaa keskpanga valuutareservid. Lisaks on aastast aastasse suurenenud sanktsioonide alla sattunud inimeste arv.
Kõik see on ajendanud BRICS-i riike loobuma dollarist rahvusvahelises kaubanduses. Ka Hiina võimude arvates on just dollari praegune võim üks tema kõige haavatavamaid kohti, mis võimaldab Washingtonil Pekingile olulisel määral survet avaldada, kirjutab The Economist.
Tõsiasjast, et BRICS-i liikmesriikide seas on tekkinud rahulolematus dollari võimutsemise suhtes, püüab aga kasu lõigata Vladimir Putin. Tema jaoks on uue globaalse finantsskeemi loomine kiireloomuline prioriteet ja geopoliitiline strateegia, teeb Briti nädalaleht lõppjärelduse.
Kaasani tippkohtumise üheks eesmärgiks oli saata maailmale signaal, et Venemaa on naasnud rahvusvahelisse poliitikasse koos oma paljude sõpradega kui võimas tegija, lisab The Washington Post. Vladimir Putini jaoks on BRICS peamine tööriist teostamaks plaani lõpetada Ameerika Ühendriikide võimutsemine maailmas ja hävitada dollari võim. Samu eesmärke jagab suures osas ka Hiina, ent samas mitte kõik BRICS-i liikmesmaad, toonitab ajaleht.
Ameerika uudisteagentuur Bloomberg kirjutab aga, et Vene-vastaste sanktsioonide tõttu palusid seekordse BRICS-i tippkohtumise korraldajad väliskülalistel sularahana kaasa võtta dollareid või eurosid, sest vaid neid valuutasid saab enamikus Venemaa pankades vabalt rubladeks vahetada, või siis kasutada Vene pangakaarti Mir.
Agentuur rõhutab, et säärane üleskutse on teatud määral vastuolus Venemaa ametliku poliitikaga ja mõnevõrra isegi piinlik. Näitab ju see, et Kremli ametnikud on sunnitud möönma läänemaailma ülemvõimu. Varem on needsamad ametnikud nimetanud ju dollarit ja eurot “toksilisteks” valuutadeks.
Kõik pole sõbrad
Lääs soovib Putinit isoleerida, kuid Kaasani tippkohtumine näitas selgelt, et Venemaa president pole üksi, märkis CNN ühes oma uudistesaates. Ameerika telekanal nimetas seda sündmust suurimaks, mida Moskva on korraldanud alates sõjategevuse algusest Ukrainas ja mis võimaldab Putinil isiklikult suhelda oma BRICS-i kolleegidega ja teiste kõrgete ametnikega, nagu näiteks ÜRO peasekretär António Guterres.
Vladimir Putin ja Hiina liider Xi Jinping andsid Kaasanis peetud kõnedes mõista, et just lääneriigid on oma sanktsioonide ja liitudega end ülejäänud maailmast isoleerinud, samas kui enamik riike toetab Moskva ja Pekingi võitlust “Ameerika globaalse domineerimise” vastu. USA presidendivalimiste eelõhtul võib säärasel avaldusel olla teatud vastukaja, rõhutas telekanal.
Samas lisas CNN-i ajakirjanik, et vastupidiselt Moskva retoorikale on Kaasanisse kogunenud riigipeadel siiski väga erinevad huvid ja vaated. Just see tõsiasi oli ka peamiseks takistuseks ühisavalduse sõnastamisel. Näiteks tuli India peaminister Narendra Modi kohtumisel Putiniga Ukraina sõda puudutavates küsimustes välja seisukohaga, mis Kremli vaadetega täielikult ei haakunud.
BRICS-i riikide vastuoludele ja erimeelsustele viitas ka ajaleht The New York Times (NYT). Kõik ei ole kaugeltki nii suured sõbrad, nagu Putin on püüdnudkirjeldada, arvab väljaanne.
NYT jagab ühenduse liikmed kahte leeri. Neist esimene on nn globaalne Ida, kuhu kuuluvad USA ja NATO-ga rivaalitsevad riigid Hiina, Venemaa ja Iraan. Teise leeri moodustavad aga nn globaalse Lõuna riigid. Nemad on häälestatud palju mõõdukamalt ning teevad USA ja Euroopa Liiduga koostööd.
NYT jätkab, et paljud riigid peavad BRICS-i turvaliseks kohaks, mis annab kindlustunde praeguses väga ebastabiilses maailmas. Paljuski on see ebastabiilsus tekkinud USA ettearvamatu käitumise tõttu.
Lisaks on BRICS vaesemate riikide jaoks hea rahastamisallikas. Erinevalt IMF-ist ja Maailmapangast, kus võimutseb Lääs, on BRICS-i uus arengupank, mille juht on Brasiilia ekspresident Dilma Rousseff, vähemnõudlik ja see pakub väga tõhusat kaitset Lääne sanktsioonide eest.
The Washington Post´i arvates on BRICS eelkõige USA prestiiži võimsa languse sümbol. Eelkõige käib see nn globaalse Lõuna kohta, kus paljud valitsused otsivad oma riiklike huvide elluviimiseks uusi koostööpartnereid. Samal ajal köidab neid rohkem Hiina majanduslik võim ja vähem Venemaa läänevastane hüsteeria, oletab ajaleht. Lisaks on globaalse Lõuna riigid sügavalt pettunud lääneriikide väga silmakirjalikus käitumises.
Prantsuse majandusleht Les Échos juhib samuti tähelepanu faktile, et kuulumine BRICS-i ei tähenda veel heakskiitu Venemaa ja Hiina läänevastasele retoorikale. Ühenduse liikmed kasutavad jätkuvalt suhteid läänemaailmaga või uue Hiina-Vene blokiga oma eesmärkide saavutamiseks – olgu selleks siis kaasaegse tehnoloogia ja sõjavarustuse hankimine või tugev positsioon kaubandusläbirääkimistel.
Akronüümi BRIC (organisatsiooni algne nimi, enne kui sellega ühines Lõuna-Aafrika Vabariik) võttis 2001. aasta novembris kasutusele briti majandusteadlane Jim O’Neill. Intervjuus Saksa ajakirjale Der Spiegel avaldas ta arvamust, et paljud globaalse Lõuna riigid ei soovi valida ei BRICS-i ega ka traditsioonilist Läänt. “Minu meelest on selline hoiak mõistlik,” sõnas O’Neill.
Samas märkis ta, et oleks hullumeelne arvata, et BRICS-i riigid võivad globaalprobleeme üksinda lahendada. Seda ei suuda üksinda teha ka G7 liikmesriigid.
O’Neill toonitas ka, et on mõnevõrra pettunud BRICS-i arengus. Nimelt võttis ta 23 aastat tagasi selle lühendi kasutusele eesmärgil, et määratleda neli riiki, millel oli tol ajal suurim majanduskasvu potentsiaal – Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina.
“Peamine, mis mind omal ajal selle akronüümini viis, oli kõige selle kahetsusväärne olukord, mida inglise keeles tähistatakse terminiga global governance (globaalne valitsemine – toim). Selle all mõeldakse maailmakorda ja seda, kuidas rahvusvahelised institutsioonid kõike kajastavad ja kontrollivad. Paraku on täna, 23 aastat hiljem, globaalne valitsemine veelgi halvemas seisus kui toona,” tõdes Jim O’Neill.