Uus trend – sularaha väljavõtmine ja kaheastmeline petuskeem
Kui varasemad petuskeemid keskendusid peamiselt ülekannetele, siis 2024. aasta teisel poolel täheldasime uut suundumust – petturid keskenduvad sularaha väljavõtmisele. Sellised ründed on tihti kaheastmelised. Esmalt helistab pettur, kes esitleb end mõne ametiasutuse või ettevõtte (näit kullerfirma, töötukassa) esindajana või teenusepakkujana, ja kogub ohvri pangaandmeid. Järgneb teine kõne, milles väidetakse, et eelmine helistaja oli petis ning olukorra lahendamiseks tuleb tehingud kinnitada või edastada pangakaart ja PIN-kood.
Pangakaardi ja PIN-koodi jagamise riskid
Üha sagedamini püüavad petturid ohvreid veenda, et nende pangakaart on ohustatud ja vajab väljavahetamist. Selleks paluvad nad kaardi koos PIN-koodiga üle anda kullerile või saata pakiautomaadi kaudu. Selline teguviis annab petturitele täieliku ligipääsu ohvri kontole ja rahale. Siinkohal on oluline rõhutada, et kaardi sulgemine toimub ainult pangasüsteemis ega nõua kaardi füüsilist kohalolu. PIN-kood on mõeldud ainult kliendi enda tehingute kinnitamiseks ega tohiks mitte kunagi teistele isikutele kättesaadav olla.
Petturite taktika – hirmutamine ja usalduse kuritarvitamine
Petturid manipuleerivad ohvreid, kasutades hirmutaktikat ja valet. Sageli räägitakse ohvrile, et ta aitab tuvastada korrumpeerunud pangatöötajaid või koguda tõendeid. Tegelikult pole pangal ega politseil kunagi vaja kliendi koostööd sellisel viisil – see on alati pettus. Helistamispettuste vältimiseks on kõige olulisem säilitada rahu ja katkestada kahtlane kõne kohe.
Praktika näitab, et lühikese telefonivestluse jooksul suudavad petturid tekitada ohvris valehirmu, et tema säästud on ohus. Sellises olukorras ollakse valmis järgima petturite juhiseid, sealhulgas valetama tehingu asjaolude kohta pangatöötajatele. Ükski pangatöötaja ega politseinik ei küsi kunagi PIN-koodi ega juhenda klienti oma sääste sularahas üle andma.