Helistamispettused ⟩ Kuidas end kaitsta ja vältida rahalist kahju?

Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma. Foto: Georg Andres Veskioja

"Taas on sagenenud petuskeemid, mille käigus kaotavad kümned inimesed märkimisväärseid rahasummasid. Petturid kasutavad üha keerukamaid manipuleerimismeetodeid, et ohvriteni jõuda ja nende säästud omastada. Vältimaks petuskeemide ohvriks langemist tuleb olla tähelepanelik ja teadlik," kirjutab Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma.

Uus trend – sularaha väljavõtmine ja kaheastmeline petuskeem

Kui varasemad petuskeemid keskendusid peamiselt ülekannetele, siis 2024. aasta teisel poolel täheldasime uut suundumust – petturid keskenduvad sularaha väljavõtmisele. Sellised ründed on tihti kaheastmelised. Esmalt helistab pettur, kes esitleb end mõne ametiasutuse või ettevõtte (näit kullerfirma, töötukassa) esindajana või teenusepakkujana, ja kogub ohvri pangaandmeid. Järgneb teine kõne, milles väidetakse, et eelmine helistaja oli petis ning olukorra lahendamiseks tuleb tehingud kinnitada või edastada pangakaart ja PIN-kood.

Pangakaardi ja PIN-koodi jagamise riskid

Üha sagedamini püüavad petturid ohvreid veenda, et nende pangakaart on ohustatud ja vajab väljavahetamist. Selleks paluvad nad kaardi koos PIN-koodiga üle anda kullerile või saata pakiautomaadi kaudu. Selline teguviis annab petturitele täieliku ligipääsu ohvri kontole ja rahale. Siinkohal on oluline rõhutada, et kaardi sulgemine toimub ainult pangasüsteemis ega nõua kaardi füüsilist kohalolu. PIN-kood on mõeldud ainult kliendi enda tehingute kinnitamiseks ega tohiks mitte kunagi teistele isikutele kättesaadav olla.

Petturite taktika – hirmutamine ja usalduse kuritarvitamine

Petturid manipuleerivad ohvreid, kasutades hirmutaktikat ja valet. Sageli räägitakse ohvrile, et ta aitab tuvastada korrumpeerunud pangatöötajaid või koguda tõendeid. Tegelikult pole pangal ega politseil kunagi vaja kliendi koostööd sellisel viisil – see on alati pettus. Helistamispettuste vältimiseks on kõige olulisem säilitada rahu ja katkestada kahtlane kõne kohe.

Praktika näitab, et lühikese telefonivestluse jooksul suudavad petturid tekitada ohvris valehirmu, et tema säästud on ohus. Sellises olukorras ollakse valmis järgima petturite juhiseid, sealhulgas valetama tehingu asjaolude kohta pangatöötajatele. Ükski pangatöötaja ega politseinik ei küsi kunagi PIN-koodi ega juhenda klienti oma sääste sularahas üle andma.

Rahamuulad – lihtne raha või tõsised tagajärjed?

Petturite skeemidega kaasneb tihti ka rahamuuladeks värbamine – need on inimesed, kes aitavad kurjategijatel väljapetetud raha edasi liigutada. Sageli meelitatakse noori sotsiaalmeedia kaudu lihtsat raha teenima. Kuigi alguses võib selline tegevus tunduda süütu, on see seadusevastane ja viib tõsiste juriidiliste tagajärgedeni, sealhulgas kriminaalkaristuseni. Lisaks võivad rahamuulad sattuda finantsteenuste kasutamisel tõsistesse raskustesse, näiteks pangakontode blokeerimise tõttu.

Kuidas end kaitsta?

Et vältida pettuste ohvriks langemist, on oluline järgida järgmisi põhimõtteid:

*Ära jaga kunagi PIN-koode ega muid isiklikke andmeid.

*Ära usalda ootamatuid telefonikõnesid, kus nõutakse kiiret tegutsemist.

*Kui kahtlustad pettust, katkesta kõne ja võta ise ühendust oma pangaga.

*Ära lase end manipuleerida ega hirmutada.

*Hoia end petuskeemidega kursis ja jaga infot ka oma lähedastega.

*Kui oled langenud pettuse ohvriks, teavita sellest kohe panka ja politseid.

*Teadlikkus ja kiire tegutsemine võivad päästa nii sinu kui ka teiste vara petturite käest.