Hooldusperedeks soovijate arv on languses

Lapsele, kes ei saa oma sünniperes kasvada, on elu hoolduspere juures ehk tavaline elu hoolivas peres kõige erilisem kingitus Foto: Freepik

"Saaremaa on oma rahuliku ja turvalise keskkonnaga ideaalne paik, kus pakkuda kodu ja hoolt lastele, kes seda kõige rohkem vajavad. Praegu on Saaremaal kahjuks ainult üks tubli hoolduspere, kus kasvab erivajadusega laps. Seda on vähe ja vajadus on enamaks. Olen siiski kindel, et ka siin leidub peresid, kes on valmis avama oma südame ja kodu teisest sünniperest pärit lapsele," kirjutab sotsiaalkindlustusameti huvikaitse peaspetsialist Raili Pütsepp.

Lapsele, kes ei saa oma sünniperes kasvada, on elu hoolduspere juures ehk tavaline elu hoolivas peres kõige erilisem kingitus ning me töötame selle nimel, et rohkem asendushooldusel lapsi saaks elama ja kasvama hooldusperedesse.

Asendushooldus võib olla perepõhine (lapsendamine, eestkoste, hoolduspere) või asutusepõhine (pere- või asenduskodu). Eestis kasvab asendus- ja perekodudes ehk rahvakeeli lastekodudes ligi 700 last. Neist suurem osa on vanemad kui kümneaastased.

Kahjuks on hooldusperedeks soovijate arv 2020. aastaga võrreldes languses. Toona lahvatas kogu maailmas Covid-19 pandeemia, mis sundis inimesed koju ning andis aega ja hoogu muudeks tegevusteks – võeti ette pikalt edasilükatud remont, käidi igal nädalavahetusel rabades matkamas ning paljud suure südamega inimesed otsustasid hakata kasuvanemateks lastele, kes oma sünniperes kasvada ei saa.

Pärast pandeemiaaegset kõrgaega on peresid, kelle südames ja kodus leidub ruumi võõra lapse jaoks, jäänud järk-järgult vähemaks – 2024. aastal peaaegu poole võrra.

Abivajajaid on juurde tulnud

Kindlasti pole inimesed muutunud südametumaks, pigem vastupidi – abivajajaid on lihtsalt juurde tulnud. 2022. aasta veebruaris puhkenud sõda koondas meie tähelepanu ja ressursid Ukraina ja sealsete põgenike toetamisele – seda nii riigi kui üksikisiku tasandil. Ukraina lapsed ja pered, kes kõike maha jättes oma kodust lahkuma pidid, vajasid kiiremat abi kui turvaliselt asendus- või perekodus elavad noored eestlased.

Vabatahtlikkus, milleks on ka kriisi- ja hoolduspereks olemine, sai vahepeal teise suuna, hüppeliselt suurenes Kaitseliitu ja naiskodukaitsesse astujate arv ning peaaegu igaüks kas annetas ja töötas Ukraina heaks või vähemalt oli teadlik võimalusest sellesse panustada.

Usun, et paljuski on just need suure südamega vabatahtlikud sama tüüpi inimesed, kes hakkaks ka hoolduspere vanemateks. Hoolduspere on üks perepõhise asendushoolduse vormidest, mis tähendabki lihtsustatult seda, et lastele pakutakse võimalus lastekodu asemel tavalises peres elada.

Täna oleme veelgi keerulisemas olukorras – lisaks jätkuva sõja raskusele on majanduslikult kitsad ja ebakindlad ajad. Ja ikkagi soovib riik oma kodanikelt abi, kutsudes inimesi kampaania korras üles võtma endale lisakohustus kriisi- või hoolduspere vanemana. Miks peaks? Aga sellepärast, et kuigi mingil põhjusel oma sünniperest eraldatud, on nad meie, Eesti lapsed ja väärivad samuti perekonda.

Hirm vaesemaks jääda

Üks suurimaid hirme, mis hoolduspereks hakkamise otsuse tegemist takistab, on kartus niigi pingelise pere-eelarve osas veel vaesemaks jääda. Tõepoolest, lapsed on kallid, seda nii otseses kui ülekantud tähenduses. Aga kriisi- või hoolduspere vanemana ei pea vaesumist kartma – materiaalset tuge pakub nii riik kui ka kohalik omavalitsus. Miks mitte alustada uut karjääri hoolduspere vanemana, rääkimata heast tundest, mida tekitab uue, tähendusega maailma ja positiivsete mustrite loomine noorele, elu alustavale inimesele.

Möödunud aasta detsembris toimunud kampaania on juba toonud huvilisi, kuid ootame jätkuvalt juurde uusi, suure südame ja avatud meelega inimesi – sõltumata nende vanusest, soost ja abielusidemetest –, et lapsed saaksid elada hoolivas perekonnas.

Uuri palun lisa hoolduspere.ee lehelt, kuula ja vaata, mida räägivad sotsiaalkindlustusameti perede hindajad, ning anna oma panus toredama ja turvalisema Eesti heaks, sest lapsed on meie tulevik.