Päästeamet leevendab Saaremaal jääle mineku piiranguid

Jääle minnes tuleb end kindlasti õigesti varustada. Illustreerival fotol mullune Saare maakonna aasta isa üle jää Vilsandile matkamas. Foto: Erakogu

Viimaste nädalate miinuskraadid on kasvatanud siseveekogude pinnale tugeva jääkatte. Alates 15. veebruarist on ka Saaremaal siseveekogude jääle minemine lubatud, kuid siiski tuleb enne ise veenduda oma turvalisuses. 

Alates laupäevast, 15. veebruarist võib minna kõikide siseveekogude jääle Järva-, Pärnu-, Rapla-, Saare-, Hiiu-, Ida- ja Lääne-Virumaal.

Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal võib minna järvede ja tiikide jääle, kuid mitte jõgede ja ojade jääle.

Täielikult jääb jääle mineku keeld kehtima Harjumaal.

"Mõõtmistulemused näitavad, et paljudel veekogudel on jää juba piisavalt paks ning saame osaliselt jäälemineku keelu maha võtta,” selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Jääolude kohta leiab infot ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardi rubriigist ja veebilehelt. Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise.

Samuti leiab kaardilt infot tehislike uisuväljakute kohta, kus on turvaline uisutada.

Kuigi jääle mineku keeld piirkonniti homsest leeveneb, tuleb jääle minnes olla ettevaatlik. Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma.

Vältida tasub vooluveekogude jääle minekut. Näiteks selle nädala teisipäeval vajus Tartus läbi Emajõe jää laps, kelle mööduja veest välja tõmbas.

Jääle minnes tuleb kaasa võtta jäänaasklid, veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided.

Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.

Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.

Jääl liikumise meelespea

• Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
• Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.
• Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.
• Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
• Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
• Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
• Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.