/nginx/o/2019/03/20/11880078t1h5226.jpg)
Kuressaare muusikakooli direktor Tarmo Berens rääkis Kadi raadio "Keskpäeva" saates kooli sümfoniettorkestri reisist Tallinna ja esinemisest Klassikaraadios.
Muusikakooli sümfoniettorkester esines Klassikaraadios: "Saime näidata, et oleme olemas!"
Tarmo Berens, kuidas pääseb Klassikaraadiosse? Kas ise tuleb kangesti tahta või jääda lihtsalt kutset ootama?
Noo kui pikki aastat pilli harjutada, siis ühel päeval antakse väike vihje, et kui olete huvitatud, saate tulla. Kui oskate midagi ette näidata. Meie õnneks oskasime ja pääsesimegi.
/nginx/o/2025/03/06/16699298t1h214c.jpg)
Kas oli nii, et enne käis keegi teid üle vaatamas ja kuulamas?
Meil olid head soovitajad. Tegemist on Klassikaraadio "Noorte stuudioga", kus siis riburada pidi üle Eesti vaadatakse üle neid noori inimesi, kes orkestris mängivad, ja järjekord jõudis lihtsalt meieni.
Soovitan kõigil soojalt tutvuda meie tegemistega ja käia ära muusikakooli kodulehel, kust leiab vastava lingi ja sealt saab ka Klassikaraadio saadet kuulata.
Te olite järjekorras pigem esikolmikus või viimaste hulgas?
Kuidas võtta. Hooaegu on juba mitu olnud, aga meie avasime järgmise hooaja. Niimoodi võib öelda, et olime ka esimesed.
Kas see tähendab seda, et sümfoniettorkester on hetkel parim, mis meie muusikakoolil on ette näidata?
No naljaga pooleks, oleme kümme korda kuulsamad, nagu ühes tuntud teatritükis öeldud. Aga ega see meie taset selles mõttes näita, et nüüd Klassikaraadios olime, kuid me lihtsalt saime näidata, et oleme olemas.
Muusikakooli tasemel oleme täitsa olemas ja pole siin häbeneda midagi.
Kui palju orkestris praegu mängijaid on?
Lihtsam oleks ütelda, et kuidas juhtub… Seekord läksime Tallinna poole kolmekümneliikmelise seltskonnaga.
Peaaegu et kõik õpetajad ja kõik õpilased?
Jah, ja on veel entusiaste, kes muusikakoolis ei käi, aga sisustavad oma pimedaid novembriõhtuid muusikakoolis pilli mängides.
Õppekavas vist ei ole ju kirja pandud, et muusikakool peab omama sümfoniettorkestrit. See on, nagu ka vanasti öeldi, klassiväline töö?
Ei saa nii öelda, sest need instrumendid, mis klassikaliselt kuuluvad sümfooniaorkestrisse või puhkpilliorkestrisse, nende õppijate haridus jääks ju poolikuks, kui nad ei saaks orkestris osaleda.
Kas lapsed, kes praegu muusikakooli tulevad, teavad, miks nad tulevad ja mida nad tahavad sellest koolist saada?
Sellele ei oska mina vastust anda. Elu näitab, et aastad ei ole vennad. Aga positiivsemat poolt on alati rohkem kui negatiivset. Selles mõttes ei saa kurta. Oleme rõõmsad.
Palju muusikakoolis praegu õpilasi on?
Jääb sinna 190 ligi.
Mis ei ole üldse vähe ju.
On olnud ka aastaid, kus oli 250 õpilast.
Ja mis see võimekuse piir oleks?
Ma arvan, et seesama, mis meil praegu on, ongi võimekuse piir, sest eelarved muudkui kahanevad. Ja katsume ellu jääda, ütleme nii.
Eelarve eelarveks, aga kõige tähtsam on ikkagi inimene, kes klassi ees seisab, ehk õpetaja. On neist palju praegu puudu?
Ütleme, et palju puudu ei ole, aga kui tahaks kedagi juurde saada, siis selleks peaks ikka kurja vaeva nägema.
Mis teeb muidugi murelikuks.
Me oleme ju regionaalpiirkond, Saaremaa.
Kus me järgmisel korral seda nüüd kümme korda kuulsamat sümfoniettorkestrit näha-kuulata saame?
Praegu on vaja käia konkurssidel. "Noor instrumentalist" on sel aastal pühendatud rohkem puhkpillidele. Meie plokkflöödi-lapsed lähevad nädala lõpus esimesele ringile, regionaalsele konkursile, siis tulevad kevadised kontserdid. Kindlasti teeb ka sümfoniettorkester seal oma etteaste. Siis on õppeaasta lõpetamine, suvel tuleb laulupidu. Tegemist on küll ja küll.