Päev, mil Nõukogude lennukid Stockholmi pommitasid

Stockholmlased uurivad seintele kinnitatud infolehti, milles antakse teada, et pommirünnaku korraldasid Vene lennukid.

FOTO: thelocal.se

Ehkki Teises maailmasõjas pidas Rootsi üldjoontes kinni neutraliteedist, tabas sõjategevus ka teda.

Veebruari lõpus möödus täpselt kolmveerand sajandit ööst, mil Stockholmi kesklinnale langesid pommid.

Ameerika ajaloolane ja kirjanik Victoria Martinez kirjutas ingliskeelses veebiväljaandes The Local ilmunud artiklis, et selle üpriski segasevõitu looga on seotud Vene spioon ja kolm nii-öelda juhuse tõttu õigelt kursilt kõrvalekaldunud Nõukogude lennukit.

Omal ajal Moskva ametivõimud küll eitasid, et kõnealused lennukid neile kuulusid. Sellest hoolimata hakkasid aga kohe ringlema kuuldused, et rünnak oli kas hoiatus Rootsi valitsusele või siis oli tõepoolest tegemist kahetsusväärse eksitusega.

Ebaharilik vaatepilt

1944. aasta 23. veebruari hommikul valgustasid esimesed päikesekiired öise mastaapse pommitamise tagajärgi. Sündmuspaigale saabunud huvilised vaatasid tekitatud kahju õudusega: sajakilone pomm oli täielikult hävitanud alles mõni aeg tagasi valminud suveteatri. Selle asemel haigutas vaid suur kraater.

Käis Teine maailmasõda. Strateegiliselt oluliste linnade elanikele tundunuks säärane vaatepilt ehk tavapärane. Kuid see pilt ei avanenud mitte Londonis, Hamburgis või Nantes’is, vaid Stockholmis – neutraalse Rootsi pealinnas!

Stockholmi kesklinnas asunud suveteatri varemed.

FOTO: thelocal.se

Miks olid siis Stockholmi mõned kvartalid ja Rootsimaa pealinnast umbes 80 km kaugusel asuv Strängnäsi linnake pommitamiste sihtmärgiks saanud? Victoria Martinez kirjutab, et lõplikku vastust pole sellele küsimusele tänini. Ehkki kõik asitõendid (näiteks olid nende seas lennukipommid, millel ilutsesid venekeelsed sõnad) viitasid Nõukogude Liidule, andis see riik ametlikult teada, et 1944. aasta 22. veebruari hilisõhtul ja 23. veebruari öösel pommitasid punaarmee lennukid vaid Soome linnu Helsingit, Turut ja Kotkat.

Samas on Rootsi valitsus juhtunut alati kahetsusväärseks eksituseks pidanud, mille põhjuseks olnud vene lendurite navigatsioonivead. Kuid nende teineteist välistavate tõlgenduste kõrval on veel vähemalt kaks teooriat, mis püüavad selgitada, miks ikkagi pommid just Stockholmile ja Strängnäsile kukkusid.

Kahtlasevõitu neutraliteet

Teise maailmasõja ajal Rootsi aktiivses sõjategevuses ei osalenud. Ametlikult pidas kuningriik kinni neutraliteedist. Seda isegi Nõukogude Liidu ja Soome vahelise lühiajalise Talvesõja ajal, mis toimus 1939. aasta lõpus ja 1940. aasta alguses.

Rootsi jäi ametlikult erapooletuks ka Jätkusõja ajal. Nii nimetatakse meie põhjanaabri ajalookirjanduses sõda Nõukogude Liidu vastu ajavahemikus 1941. aasta suvi kuni 1944. aasta september. Toona sõdis Soome koos Natsi-Saksamaaga ja lootis kätte maksta Talvesõjas saadud kaotuse eest. Kuid ka Jätkusõja kaotas Soome.

Tõsi, mitteametlikult Rootsi siiski toetas Soomet neis sõdades. Näiteks sõitsid tuhanded Rootsi vabatahtlikud naabermaale, et koos soomlastega venelased tagasi tõrjuda. Pealegi puhkes 1940. aastate alguses Rootsi ja Nõukogude Liidu vahel tõeline spionaažisõda.

Kaks selgitust

Ühe versiooni kohaselt olevat Stockholmi pommitamine olnud Kremli poolt hoolikalt kavandatud operatsioon eesmärgiga rootslasi hoiatada – lõpetage kohe soomlaste toetamine! Ja seda vaatamata asjaolule, et see toetamine toimus mitteametlikult. 

Teise versiooni kohaselt pommitasid Nõukogude lennukid Stockholmi, et sundida Rootsi valitsust vabastama spioon Vassili Sidorenkot. See mees arreteeriti Stockholmis juba 1942. aastal. Teda süüdistati spionaažis ja saadeti Långholmeni saarel asuvasse vanglasse.

Sidorenko üks tähtsamaid ülesandeid Rootsis olevat olnud hankida infot Södermanlandi läänis Strängnäsi linnakeses asuva soomusväeüksuse kohta. Just sinna aga kukkusidki esimesed nii-öelda juhuslikult pudenenud pommid.

Strängnäsi pommitamine algas 22. veebruaril kell 20 ja vaheaegadega kokku olevat see kestnud umbes keskööni. Õnneks lõppes toona kõik inimohvriteta. Inimohvreid polnud ka Rootsi teistes piirkondades, mida pommitati umbes samal ajal. Vaid kaks sõjaväelast said kergelt haavata.

Ühe versiooni kohaselt olevat Stockholmi pommitamine olnud Kremli poolt hoolikalt kavandatud operatsioon eesmärgiga rootslasi hoiatada – LÕPETAGE KOHE SOOMLASTE TOETAMINE! Teise versiooni kohaselt pommitasid Nõukogude lennukid Stockholmi, et sundida Rootsi valitsust vabastama vahelejäänud Nõukogude spiooni.

Ööl vastu 23. veebruari pommitas aga üks Nõukogude lennuk päris Stockholmi südalinnas Södermalmi linnaosas asuvat Eriksdali kvartalit. Ehkki inimohvreid polnud ka seal, sai linnaosa ise väga tugevasti kannatada. Kõige enam purustusi oli Eriksdalslundeni pargikompleksis, kus põlesid täielikult maha eelpool juba mainitud suveteater ja vana pumbajaam. Viimane küll taastati, kuid viidi seejärel üle Hammarby rajooni, kus see asub tänaseni. Kvartalit ennast hakkas rahvas nimetama “Ryska smällen´iks” (Vene pauguks).

Politseinik valvab kannatada saanud poe vaateakent.

FOTO: thelocal.se

Kuid sellega pommitamine ei lõppenud. Mõned pommid kukkusid ka teistele Stockholmi linnaosadele, peamiselt Rootsi pealinna põhjaosas asuvale saarestikule. Pärast seda kadusid Rootsit pommitanud lennukid kähku minema. Selles on Vene ja Rootsi ametivõimud üksmeelel, kirjutab ajaloolane Victoria Martinez The Local´is ilmunud artiklis.

Mõjukas pommirünnak

Viis aastat tagasi tegi ajaloolane Sven-Åke Björk ettekande Rootsi lennunduse ajaloo seltsile. Selles tsiteeris ta Teise maailmasõja ajal Stockholmis resideerinud Briti suursaadiku Sir Victor Malleti telegrammi 1944. aasta 24. veebruarist. Telegrammis teatab suursaadik oma valitsusele: “[Rootsi] peaminister püüdis mind igati veenda järgmises: pole mingit kahtlust, et need pommid heitsid just venelased ja et tegemist oli ilmselge eksitusega. Samas andsid venelased aga teada, et rünnaku ajal Turu linnale läks neil kaduma neli lennukit. Kindlalt on teada, et üks neist lennukitest tulistati Soome kohal alla, ülejäänud lendasid aga suure tõenäosusega Stockholmi piirkonda, pärast seda aga kukkusid merre.”

Kas see venelaste pommirünnak oli hoiatus või eksimus, pole tänaseni teada, kirjutab The Local lõpetuseks. Kuid teatud mõju sel sündmusel oli. Nimelt muutus Rootsi valitsus edaspidiselt väga ettevaatlikuks ja hoidus igati oma naabri Soome mastaapsest toetamisest. 1944. aasta 25. veebruaril, kui normaalne elurütm oli Stockholmis tasapisi juba taastumas, laskis Rootsi valitsus Vene spiooni Vassili Sidorenko vabaks. Sidorenko lahkus Rootsist juba kaks päeva hiljem ja siirdus Šotimaale.

Tagasi üles