Päev, mil Nõukogude lennukid Stockholmi pommitasid

Ehkki Teises maailmasõjas pidas Rootsi üldjoontes kinni neutraliteedist, tabas sõjategevus ka teda.

Veebruari lõpus möödus täpselt kolmveerand sajandit ööst, mil Stockholmi kesklinnale langesid pommid.

Ameerika ajaloolane ja kirjanik Victoria Martinez kirjutas ingliskeelses veebiväljaandes The Local ilmunud artiklis, et selle üpriski segasevõitu looga on seotud Vene spioon ja kolm nii-öelda juhuse tõttu õigelt kursilt kõrvalekaldunud Nõukogude lennukit.

Omal ajal Moskva ametivõimud küll eitasid, et kõnealused lennukid neile kuulusid. Sellest hoolimata hakkasid aga kohe ringlema kuuldused, et rünnak oli kas hoiatus Rootsi valitsusele või siis oli tõepoolest tegemist kahetsusväärse eksitusega.

Ebaharilik vaatepilt

1944. aasta 23. veebruari hommikul valgustasid esimesed päikesekiired öise mastaapse pommitamise tagajärgi. Sündmuspaigale saabunud huvilised vaatasid tekitatud kahju õudusega: sajakilone pomm oli täielikult hävitanud alles mõni aeg tagasi valminud suveteatri. Selle asemel haigutas vaid suur kraater.

Käis Teine maailmasõda. Strateegiliselt oluliste linnade elanikele tundunuks säärane vaatepilt ehk tavapärane. Kuid see pilt ei avanenud mitte Londonis, Hamburgis või Nantes’is, vaid Stockholmis – neutraalse Rootsi pealinnas!

Kuid sellega pommitamine ei lõppenud. Mõned pommid kukkusid ka teistele Stockholmi linnaosadele, peamiselt Rootsi pealinna põhjaosas asuvale saarestikule. Pärast seda kadusid Rootsit pommitanud lennukid kähku minema. Selles on Vene ja Rootsi ametivõimud üksmeelel, kirjutab ajaloolane Victoria Martinez The Local´is ilmunud artiklis.

Mõjukas pommirünnak

Viis aastat tagasi tegi ajaloolane Sven-Åke Björk ettekande Rootsi lennunduse ajaloo seltsile. Selles tsiteeris ta Teise maailmasõja ajal Stockholmis resideerinud Briti suursaadiku Sir Victor Malleti telegrammi 1944. aasta 24. veebruarist. Telegrammis teatab suursaadik oma valitsusele: “[Rootsi] peaminister püüdis mind igati veenda järgmises: pole mingit kahtlust, et need pommid heitsid just venelased ja et tegemist oli ilmselge eksitusega. Samas andsid venelased aga teada, et rünnaku ajal Turu linnale läks neil kaduma neli lennukit. Kindlalt on teada, et üks neist lennukitest tulistati Soome kohal alla, ülejäänud lendasid aga suure tõenäosusega Stockholmi piirkonda, pärast seda aga kukkusid merre.”

Kas see venelaste pommirünnak oli hoiatus või eksimus, pole tänaseni teada, kirjutab The Local lõpetuseks. Kuid teatud mõju sel sündmusel oli. Nimelt muutus Rootsi valitsus edaspidiselt väga ettevaatlikuks ja hoidus igati oma naabri Soome mastaapsest toetamisest. 1944. aasta 25. veebruaril, kui normaalne elurütm oli Stockholmis tasapisi juba taastumas, laskis Rootsi valitsus Vene spiooni Vassili Sidorenko vabaks. Sidorenko lahkus Rootsist juba kaks päeva hiljem ja siirdus Šotimaale.