Austria päevaleht Der Standard: valimistesse sekkumine polegi ehk nii kohutav

VÄLISMAISE ABIGA VÕIMU JUURDE: Pilt on tehtud 1996. aasta valimiskampaania ajal, mil oli reaalne oht, et Venemaal tulevad riigitüüri juurde taas kommunistid. Toona tõbine Boriss Jeltsin tegi kõik, et võimule jääda. Sealhulgas ei peljanud ta kasutada võõramaist raha ega võõramaiseid nõuandeid.

FOTO: Business Insider Italia

Väidetavalt olevat külma sõja päevil kaks konkureerivat suurriiki Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit sekkunud pea igasse üheksandasse valimiskampaaniasse. Võttes arvesse kära, mis viimastel aastatel on tekkinud Venemaa sekkumise ümber USA presidendivalimistesse, tekib paratamatult küsimus – miks ikkagi mõnele on see lubatud, teistele aga rangelt keelatud?

Tellijale

Sellele küsimusele püüab vastust leida Austria juhtiva päevalehe Der Standard ajakirjanik Manuel Escher. Arutelu käigus jõuab ta üpriski standardse ja läänemaailma meedias juba ammu väljahõigatud paljuski propagandistliku iseloomuga järelduseni – nimelt olevat Ameerika Ühendriigid erinevalt Venemaast toetanud välisriikides toimuvatesse valimistesse sekkudes reeglina neid kandidaate, kes pooldavad demokraatiat ja inimõigusi.

Donald Trumpi, Thomas Jeffersoni ja Boriss Jeltsinit meenutatakse harva ühes kontekstis, arutleb Manuel Escher. Sellest hoolimata on neil üks ühine tunnusjoon. Praegune USA president, tema eelkäija 19. sajandi algusest ja Venemaa endine riigipea – kõik nad said valimistel toetust välismaalt. Sealjuures võib aga pea sajaprotsendilise kindlusega väita, et vähemalt üks nimetatud meestest saavutas just seetõttu ka valimisvõidu. See ei ole Donald Trump, vaid hoopis Boriss Jeltsin.

Tagasi üles