Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on Saaremaa töövaidluskomisjonis ridamisi olnud arutusel juhtumeid, kus saarlastest töömehed on välismaal töötades sõna otseses mõttes petta saanud. Kõige rohkem on taolisi juhtumeid esinenud Soome tööandjatega. Aga pettasaanuid on ka Norras jm välismaal. Seega siis tasuks enne välismaale tööle asumist tutvuda selle maa töö- ja tööohutuse seadusandlusega ja lugeda korralikult läbi oma tööleping.
Soome töö- ja tööohutuse seadusandlus laieneb samamoodi kõikidele soome tööandja teenistuses olevatele isikutele sõltumata sellest, mis maa kodanikud nad on.
Nn lähetatud töötajatele laiendatakse Soome seadusandlust muuhulgas ületunnitöö tasustamise, tööaegade, korralise puhkuse, töövõimetusaja tasu ja üldkehtiva kollektiivlepingu järgse minimaalpalga osas.
Kollektiivleping
Ameti- ja tööandjate ühingud sõlmivad kollektiivlepingu palga ja muude töösuhete tingimuste kohta. Üldiselt on kollektiivlepingus kokku lepitud töötaja jaoks paremad tingimused, kui tuleneks seadusandlusest.
Peaaegu kõikides kollektiivlepingutes on kokku lepitud muuhulgas lühemas tööajas, pikemaajalises tasus töövõimetuse korral ja puhkusetasus, kui on seadusandluses ette nähtud. Enamikel ametialadel on kõiki tööandjaid hõlmav kollektiivleping (üldkehtiv kollektiivleping).
Tööleping
Tööandja ja töötaja lepivad töölepingus kokku töösuhte tingimused. Soovitatav on sõlmida kirjalik leping, millest peab selguma vähemalt tööandja/ettevõtte nimi, töötaja nimi, millise töö kohta on leping tehtud, töö algusaeg, tööperioodi pikkus, töölepingu lõpetamisest etteteatamise aeg, katseaeg, töötasu, tööaeg.
Suuline leping on soovitatav sõlmida kahe tunnistaja juuresolekul. Kui töösuhe on sõlmitud tähtajatuna või tähtajalisena kestusega üle kuu, peab tööandja andma suulise lepingu sisust kirjaliku selgituse hiljemalt enne esimese palgamaksuperioodi lõppemist.
Leping, millega vähendatakse töötajale töölepinguseadusega või kollektiivlepinguga kaasnevaid õigusi ja soodustusi, on kehtetu.
Tööaeg
Regulaarse tööaja pikkuseks on tavaliselt maksimaalselt 8 tundi ööpäevas, 40 tundi nädalas. Kahe nädala kestel on regulaarseks tööajaks maksimaalselt 80 tundi ja kolme nädala kestel maksimaalselt 120 tundi. Nädalast regulaarset tööaega võidakse summeerida 40 tunniks ka pikema perioodi vältel.
Seaduse ja kollektiivlepingute alusel on ka muid võimalikke variante, näiteks kahe- ja kolmenädalased tööperioodid. Töökohal peab olema nähtaval töögraafik, millest peab selguma töötajate regulaarse tööaja algus- ja lõpuaeg ning puhkeajad.
Tööandjal on kohustus pidada tööaja arvestust. Võimalike arusaamatuste vältimiseks tuleks töötajal teha ka endale märkmeid töötamise aegade ja saadud töötasude kohta.
Töötasu
Soomes ei ole üldist miinimumtöötasu. Enamikel ametialadel määrab töötasu ja muude töötingimuste minimaaltaseme kollektiivleping. Kokku võidakse leppida ka palgale lisanduvate soodustuste suhtes, nagu näiteks toit või majutus.
Kollektiivlepingujärgne töötasu suurus sõltub töötaja kvalifikatsiooni kategooriast ja töökoha asukohast. (Sellekohane tabel on ära toodud tööinspektsiooni koduleheküljel.)
Tasu töövõimetuse ajal
Kui töötaja on sama tööandja teenistuses olnud vähemalt ühe kuu, on tal õigus saada töövõimetuse ajal (haigestumise või õnnetusjuhtumi korral) tasu. Tasu maksmine eeldab töövõimetuse selgitamist tööandjat rahuldaval viisil (näit arstitõend). Vähem kui kuu kestnud töösuhte korral makstakse 50% töötasust. Tasu makstakse seaduse järgi üheksa päeva eest, kuid kollektiivlepingute põhjal tavaliselt enamate päevade eest.
Kõrgendatud töötasu
Töö, mis ületab regulaarse tööaja (vt Tööaeg), on ületunnitöö. Ületunnitöö eest makstakse kõrgemat palka: ühe ööpäeva jooksul tehtava ületunnitöö 2 esimese tunni eest 50% ja järgmiste tundide eest 100% kõrgemat palka.
Nädala jooksul tehtava ületunnitöö eest makstakse 50% kõrgemat palka.
Kahenädalase tööperioodi korral makstakse 12 esimese ja kolmenädalase tööperioodi korral 18 esimese ületöötunni eest 50% kõrgemat palka ja järgnevate tundide eest kahekordset palka.
Pühapäeval tehtud töö eest makstakse kahekordset palka.
Õhtuse ja öötöö eest makstakse erilist lisatasu vastavalt kollektiivlepingu tingimustele.
Õnnetusjuhtumikindlustus
Soomes soome tööandja teenistuses olev töötaja kuulub kindlustamisele seadusandluses sätestatud õnnetusjuhtumikindlustuse kaudu. See hõlmab õnnetusjuhtumid nii tööl olles, tööleminekul kui ka töölt tulekul.
Kui välismaine tööandja on lähetanud oma töötajad ajutiselt Soome tööle, võib töötaja olla kindlustatud lähetajamaa kindlustusühingus ja kindlustusmaksud makstakse sel juhul vaid sinna.
Lähetavast maast tuleb sel juhul tavaliselt hankida nn lähetatud töötaja tunnistus, kui on tegemist EU/ETA- või sotsiaalkindlustuselepinguga liitunud maaga. Nendel juhtudel võib töötaja hüvitiste saamiseks pöörduda Tapaturma Vakuutuslaitosten Liitto (Õnnetusjuhtumi Kindlustusühingute Liit) poole.
Puhkeajad
Kui igapäevase tööaja kestus on vähemalt 6 tundi, antakse töötajale vähemalt 30-minutiline puhkeaeg (söögivaheaeg), ööpäevase puhkeaja pikkus on vähemalt 11 tundi ja nädalase puhkeaja pikkus vähemalt 35 tundi.
Töötervishoid
Tööandjal peab olema töötervishoiuleping töötervishoiuteenuseid pakkuva asutusega.
Aastapuhkus
Töötajale makstakse tasu ka aastapuhkuse ajal. Aastapuhkust koguneb tavaliselt 2 (alla aasta kestnud töösuhte korral) või 2,5 päeva tööloldud kuu kohta.
Väljateenitud aastapuhkust ei või vahetada rahaks, välja arvatud juhul, kui aastapuhkust ei peeta töösuhte lõppemisest johtuvalt. Sel juhul tuleb kasutamata aastapuhkuse eest maksta rahalist hüvitist.
Kasutamata aastapuhkuse rahalist hüvitist tuleb maksta ka siis, kui aastapuhkust välja ei teenita (kuu jooksul on töötunde vähem kui 35 ja tööpäevi vähem kui 14).
Kasutamata aastapuhkuse rahaline hüvitis on 9–11,5% puhkuse määratlemise aasta tööloldud aja töötasust ilma ületunni- ja tootmishädavajaduse korral tehtud tööde lisatasudeta, ehitusalal 18,5%.
Kasutamata aastapuhkuse rahalist hüvitist tuleb maksta töösuhte lõppemisel või eraldi kokkuleppe alusel palga väljamaksmisel igal palgaperioodil. Paljude kollektiivlepingute kohaselt on töötajal õigus lisaks puhkusetasule saada puhkuselt naasmise tasu, mille suurus on tavaliselt pool puhkuse tasust.
Allikas: tööinspektsiooni kodulehekülg www.ti.ee