Ott Kalaus võitleb punase kukega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ott Kalaus (23) teab, et terves kehas on terve vaim. See oli ka põhjus, miks 2003. aastal Kuressaare gümnaasiumi lõpetanud Ott just sisekaitseakadeemia päästekolledžisse õppima asus. Nimelt võimaldab PÄÄSTETEENISTUSE erialal õppimine ühendada vaimse töö ja füüsilise koormuse. Viimane on eriti vajalik, sest päästja peab oma töö tegemiseks olema heas füüsilises vormis.
Miks sa just päästeteenistujaks õppima läksid, kas olid juba väiksena seiklushimuline ja tahtsid kõiki aidata?
Ega ma enne keskkooli teadnudki, kuhu õppima asuda. Informatsiooni selle eriala kohta sain sugulaselt, kes töötab päästesüsteemis. Valik päästeteenistuse eriala kasuks langes väga mitmel põhjusel. Kõige tähtsam neist oli, et tahtsin kõrgharidust liita füüsilise tegevusega.
Määravaks sai ka see, et sisekaitseakadeemias makstakse stipendiumi. Mingisuguse ülevaate sain ka ajateenistuses Tartu Üksik-Päästekompaniis.
Kaalusin ka Tallinna tehnikaülikooli ehitusinseneri ja Tartu ülikooli keemia või geograafia erialasid, kuid valik langes siiski sisekaitseakadeemia kasuks. Seal kestab õpe neli aastat ja lõpetada on võimalik rakendusliku kõrgharidusega. Õppekavas on ka Väike-Maarjas õpetatavad erialad, v.a päästekorraldus. Nelja aasta jooksul oleme ühtekokku ühe aasta Väike-Maarjas. Esimesel semestril ja kuuendal semestril.
Kui sa lõpetad, kes sinust siis saab ja mis töid sa üldse oma diplomiga teha tohid?
Diplomiga võib tööle minna kõikjale päästesüsteemis, kuid osas kohtades on siiski vajalik eelnev töökogemus. Loomulikult saab selle diplomiga asuda tööle ka mitmesugustele kohtadele avalikus ja erasektoris – kõik oleneb inimesest ja tema soovidest.
Mis aineid päästeteenistuse erialal üldse õpitakse ja milliseid praktikaid tehakse?
Tegemist on rakendusliku kõrgharidusega. Palju on erialaseid aineid, õigusalaseid aineid ja inseneriaineid (nt tugevusõpetus). Suur rõhk on ka matemaatikal, füüsikal ja keemial. Teoreetilist õpet on ikka rohkem kui praktikat. Võib öelda, et praktikat on umbes ühe kooliaasta jagu neljast aastast.
Praktikad on alati huvitavad ja neid on päris palju erinevaid. Päästeteenistuse erialal on vaja läbida päästja-, meeskonnavanema, operatiivkorrapidaja, tuleohutusjärelevalve, menetlus-, insenertehniline, koolitus- ja ennetuspraktika.
Sina käid kooli kõrvalt ka tööl. Milline näeb välja ühe päästeteenistuja tööpäev?
Tööpäev algab kell kaheksa hommikul rivistusega garaažis, kus peab olema täisvarustuses. Siis võtame vahetuse üle, kontrollides varustuse ja tehnika korrasolekut. Täita tuleb veel mitmesugust dokumentatsiooni (hingamisaparaatide raamat jne).
Peale seda (kella üheksa ajal) algab päevakava alusel õppetöö. Kui seda ei ole, võib komando territooriumil teha sporti, mängida kaarte või vaadata telekat, aga kogu aeg peab säilima operatiivne valmisolek.
Tööaeg on summeeritult 40 tundi nädalas. Päästjal peab olema kõrge stressitaluvus, füüsiliselt hea vorm, kiire mõtlemine ja reageerimine. Pensionile saab ta praegu 55-aastaselt.
Milline näeb välja sinu eriala lõputöö – kas pead põlema süüdatud maja kustutama või piisab paksu töö kirjutamisest?
Kooli lõpetamiseks on vaja ikka see paks dokument valmis kirjutada ja komisjoni ees kaitsta. Maju me lõputööna põlema ei pane, aga hoonete tulekahju arvutuslikku matemaatilist modelleerimist ehk TAMM-i mõned ikka lõputööna esitavad.
Kas sisekaitseakadeemias antakse kõigile stipendium, tasuta elamispind ja toit?
Kunagi see nii küll oli, kuid enam mitte. Nüüd tuleb elamise eest Tallinnas SKA ühiselamus tasuda 450 krooni. Siiski on see Pirital elamise võimalus kõikidest kohtadest kõige odavam. Pealegi koolile väga lähedal (200 m).
Söögi peab samuti ise muretsema. Kuid see, kes läheb kutseharidust omandama Väike-Maarjasse, saab tasuta elamise ja söögi, lisaks raha töökohast. Muidugi võiks see nii olla ka tudengitel Tallinnas.
Kui populaarne su eriala on, kas oli raske sisse pääseda?
Mina lõpetasin keskkooli 2003. aastal ja astusin samal aastal ka sisekaitseakadeemiasse. Siis oli vaja ära käia sõjaväes ning akadeemias õppima asusin tegelikult alles järgmisel aastal, kui sõjaväes käidud. Nüüd võib kohe pärast keskkooli õppima asuda.
Ei oska öelda, kui populaarne see eriala on. Siin oleks vaja rohkem kui ainult minu arvamust. Minu ajal oli sisseastujaid 2,5 ühele kohale. Palju nüüd on, ei tea. Siiski peab tulevastele tudengitele süstima julgust – ärgu pabistagu, küll sisse saab. Vajalikud on muidugi üldiste teadmiste test, kehalised katsed ja viimase vooruna vestlus – ei midagi rasket. On ka riigieelarvevälised kohad ehk siis kaugõppijad. Korraga võetakse õppima 25 üliõpilast.
Päästja töö on ilmselt üsna ohtlik. Kuidas sind ja teisi õppureid selleks ette valmistatakse?
Jah, päästja töö on ohtlik. Kõiki, kes töötavad päästjana, valmistatakse ette Väike-Maarja päästekoolis. Seal on vähem teooria õpetamist ja rohkem praktilist õpet. Lisaks veel seitse nädalat praktikat elukohajärgses komandos (siiski on olemas võimalus ise praktikakoht valida).