Herkki Leemet õpib seadusesilmaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkki Leemet (20) ei mõelnud pikalt, kuidas, kuhu ja mida edasi õppima minna. Kuressaare gümnaasiumi lõpetamise järel 2007. aastal andis tulevane seadusesilm paberid sisse sisekaitseakadeemia politseikolledžisse KONSTAABLI erialale. Juba sama aasta augustis algas väljaõpe ning seni ei ole Herkki oma valikut kahetsenud.
Kuidas sa just konstaabliks õppima sattusid, kas otsisid juba poisipõlves põnevaid elamusi?
Kunagi väikse poisina oli võib-olla tõesti soov politseinikuks saada, aga põhikooli lõpuosas ja gümnaasiumis ma küll selle peale ei mõelnud. Mõte minna katsetele ja üritada kolledžisse sisse saada tuli alles gümnaasiumi lõpueksameid sooritades.
Idee sain klassivennalt, kes soovis juba varem seda eriala õppima minna, ja siis ma uurisingi põhjalikult sisseastumise ja kooli kohta. Hakkas järjest rohkem huvitama ja kuna katsed õnnestusid ka väga hästi, siis otsustasingi teisi variante eriti kaalumata politseikooli minna.
Kes sinust peale väljaõpet ja õppetöö lõppu saab, millise töö peale lähed?
Põhimõtteliselt saab minust lõpetades konstaabel ning tööle on võimalus asuda erinevates kohtades ja erinevaid tööülesandeid täites. Paljuski oleneb lõplik valik sellest, kus on parasjagu tööjõudu vaja ning millisele kohale. Eks see lõpetades selgu, mida täpselt pakutakse ja mis võimalused on, esialgu üritan keskenduda õpingutele.
Kuidas konstaabliks õppimine üldse välja näeb, milline on teoreetiline õpe ja praktika?
Õppetöö kestab kaks aastat ning koosneb pooleks kooliõppest ja praktikast, mis on vaheldumisi. Praktika ajal tehakse tööd ja õpitakse politseiasutuses. Õppeained on erialale vastavad, keskkoolist tuttavatest ainetest jätkuvad vaid inglise ja vene keel. Ülejäänud ainetena õpime seadusi, lahendame kaasusi ja omandame politseinikule vajalikke oskusi.
Ütleme nii, et midagi tüütut küll ei ole, kõik on suhteliselt huvitav, aga eks mõned õigusained võivad tõesti raskusi valmistada. Minu arvates sobib politseiniku eriala inimestele, kes on head suhtlejad, spordilembelised, julged ja õpihimulised.
Milline näeb välja konstaabli eriala lõputöö – kas pead kellelgi käed raudu panema või kirjutad valmis targa dokumendi?
Kellelgi käsi raudu panema lõputöö raames ei pea, tuleb koostada projekt, mille teemaks on õigusrikkumiste ennetamine ja koostöö avalikkusega. Näiteks antakse kooliõpilastele ja nende vanematele ülevaade narkootikumide ohtlikkusest jne. Neid võimalusi on palju, millisel teemal projekt kirjutada.
Kuidas näeb välja kadeti elu Paikusel? Kuuldavasti on toit ja eluase täitsa tasuta.
Eluaseme ja toidu eest tõesti maksma ei pea. Päev algab kell 7 hommikujooksuga, millele järgneb hommikusöök. Õppetöö algab kell 9 ning kestab umbes kella 5-ni. Kohe pärast õppetöö lõppu on õhtusöök ning algab vaba aeg, mille käigus õpitakse, tehakse palju trenni väga kaasaegses spordisaalis ja jõusaalis ning puhatakse. Öörahu algab õhtul kell 11. Minule isiklikult väga meeldib selline päeva ülesehitus.
Kui mina tahaksin konstaabliks õppima minna, mida ma siis tegema peaksin?
Politseikonstaabli eriala on suhteliselt populaarne. Minu lennus on neli õpperühma, milles on umbes 18–21 kadetti. Sisseastumiskatsetel kontrolliti füüsilisi ja vaimseid võimeid ning toimus ka vestlus. Soovitan kindlasti enne katsetele minekut palju trenni teha, sest vaimse võimekuse testi jaoks pole võimalik eriti eeltööd teha, kuna see näitab sinu loomulikku intelligentsust.
Kõik kohad on riigieelarvelised, aga see, palju korraga õppima võetakse, varieerub ning oleneb hetke vajadusest.
Kas Paikusel nalja ka saab, korravalvurid kipuvad tavaliselt ju väga tõsised olema?
Sellise suhteliselt raske ameti puhul on vabal ajal naljategemine vägagi teretulnud. Seda räägitakse isegi koolis õppetundides. Ütleme nii, et nalja on palju saanud, aga enamik on sellised jooksvad, päevakajalised naljad, mingit head lugu otseselt küll rääkida ei oska.
Selliseid lollusi meil ei tehta nagu võib-olla teistes ühikates, kuna distsipliin on selle eriala õppimise puhul väga oluline.
Kuidas kadette tulevaseks raskeks tööks ette valmistatakse?
Töö võib kohati tõesti ohtlik olla, kuid koolis pannakse sellele väga suurt rõhku, kuidas seda ohtu minimaalseks vähendada. Turvataktika teema käib läbi enamikus õppeainetes ja väga põhjalikult.
Kui palju on konstaabli õppekavas teoreetilist ja kui palju on praktilist?
Õppekava on duaalne ehk vaheldub kooliõpe ja praktika. Aga ka kooliõppes on teoreetilisi ja praktilisi aineid enam-vähem pooleks. Kogu õpe toimub kompetentsuspõhise õppekava alusel, mis on parim variant sellise raske eriala puhul.
Milline on seltskond, kellega koos sa õpid?
Enamik seltskonnast on minuvanused ja aasta või paar vanemad, aga on ka üksikuid, kes on minust üle viie aasta vanemad. Saarlasi on suhteliselt palju, kõik õpetajad imestavad positiivselt selle üle. Naiste osakaal on umbes kolmandik kadettidest ja umbes sama suur protsent on ka venelasi.
Kas oled juba konstaabli igapäevatööga ka kokku puutunud, milline üks seadusesilma tööpäev välja näeb?
Praktika käigus näeb täpselt, milline politseiniku igapäevatöö välja näeb. Ja mitte ainult ei näe, vaid saab kogeda oma nahal. Kõik päevad on suhteliselt rasked, kuna tööd on palju, aga samas on see kõik huvitav, vähemalt minu jaoks on siiamaani olnud.
Kui tõelevastav on seriaalides (nt “C.S.I”, “Criminal Minds”) nähtu? Kas politseitöö ongi nii huvitav ja pingeline või kiputakse seriaalides mõnikord liialdama?
Huvitav, põnev ja pingeline on kindlasti, aga nii lihtne, nagu nendes seriaalides näidatakse, see töö tegelikult ei ole. Seal on vaatajate jaoks asi huvitavamaks ja kiiremaks tehtud. Kuritegusid, mida lahendatakse mitu kuud, on ju üsna raske ühte seriaaliosasse ära mahutada.
Professionaalsed kriminalistid muigavad selle üle, kuidas C.S.I tegelased kõik juhtumid mängleva kergusega lahendavad.