Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12002181t1he624.jpg)
OÜ Mert on tegutsenud kasinasti kaks aastat. Maju ehitatakse vundamendist katuseni, kaasa arvatud erinevatest materjalidest seinad, uksed, aknad, küttekolded, korstnad, siseviimistlus, eritööd jne.
Margo Berensi (25), kellele kuulub ka Saare Tõrv, sõnul sai firma loomise põhjuseks ehituspakkumiste suur tulv. Margo ise seisis aga raske valiku ees, kas jätkata pool aastat kestnud ehitusinseneri õpinguid Tallinna kõrgemas tehnikakoolis või pühenduda täielikult tööle.
Vaekauss langes viimase kasuks. “Turg oli selline,” võtab Margo kokku.
Üks suuremaid ettevõtmisi, mis on lõpule viidud, on muinsuskaitsealune ja luksuslikuks korterelamuks restaureeritud hoone Kuressaares Tolli 3, kus põrandapinda ligi 1500 m2.
Praegu on kopp maasse löödud Lümanda vallas Kipil, kus hakkab kerkima 330-m2 suurune külaliskeskus.
“Ehitusbuum on läbi, tuleb seda teha, mida antakse. Ega valida ole,” tõdeb Margo ja lisab, et ehitustegevuse suur langus on oma jälje jätnud: kui näiteks eelmisel aastal tegi Mert hinnapakkumise, siis see ka läks. Nüüd tuleb kümnele pakkumisele üks positiivne vastus. Firmajuhil endal on rabelemist rohkem, sest otsima peab väiksema mahuga töid, kuna suuri arendusprojekte keegi eriti ette ei võta.
Siiani ei ole sellist päeva siiski ette tulnud, et poleks meestele tööd anda ja ega töömehed majanduslangust tunnetagi. “See ongi minu kohustus, et kõik oleksid rakkes. Peab võimlema!” naerab Margo.
Aastakäive 11 miljonit krooni
Margo täpsustab, et see on konsolideeritud ehk reaalne müügikäive.
Palgalehel on 11 inimest ja selle arvu meestega ka jätkatakse, mis tähendab seda, et väga mahukaid töid ette võtta ei saa.
Ega meeskonna komplekteerimine kergelt läinud, algul oli kaadrivoolavus suur. Põhjuseks polnud mitte viinalembus, vaid mehed otsisid n-ö paremaid marjamaid, mida hiljutine ehitusbuum ka igati võimaldas, seda peamiselt Tallinnas.
Nüüdseks on asjad Margo sõnul paika loksunud – head meest hoitakse tööl igal pool. Ja kes on kärumees, see on kärumees.
“Minul ongi head töömehed järele jäänud,” kinnitab Margo. Mehed oskavad kõiki üldehitustöid. Pealegi on ehitamine üsnagi lihtsaks tehtud – kui ei tea, mine internetti ja uuri. “Ei ole enam sellist iseleiutamist, kus võetakse puuklots kätte ja hakatakse maja tegema. Juhiseid on palju, tuleb neid vaid vaadata, uurida,” selgitab Margo tänapäeva võimalusi.
Keskmine töötasu on Mertis 10 000 krooni kuus.
Konkurendid on kolleegid
Margo ütleb, et konkurendid on pigem kolleegid, sest kõik on ehitajad ja ajavad ühte rida. Seda pole siiski ette tulnud, et endal oleks tööd nõnda palju, et klient juhatataks teise firmasse. Ka pole ükski teine ehitusfirma oma kundet Merti saatnud. “Kõiki asju saab inimlikult ja normaalselt ajada, ei pea üksteisele kaikaid kodaraisse toppima,” räägib Margo.
Kes on suuremad konkurendid? “Ei oskagi öelda... eks kevadel näeb,” jääb Margo umbmääraseks.
Tellimusi jätkub tuleva aastani
Tööd on praegu järgmise aasta kevadeni. Vastavad pakkumised sai tehtud juba eelmisel sügisel. “Siis, kui veel buum oli, pidi ka tulevikku vaatama, et mis pärast seda saab,” ütleb Margo, kelle ettenägelikkus aasta hiljem end ära tasuma hakkab. Kuid kuna nende kokkuleppete puhul on käed küll löödud, aga lepete allkirjastamine veel ees seisab, ei taha Margo tulevasi objekte täpsemalt nimetama hakata.
Mis aga järgmisel sügisel sünnib, on praegu raske ette ennustada, sest finantskriis pidurdab laenude võtmist veelgi. “Praegu tuleb ju Euroopa Liidu struktuurfondidest raha – tehakse teid, kanalisatsioone – ja osa tööhõivest on seal. Aga mis inimestest järgmisel suvel saab, kui need tööd lõpevad? Tõsised ajad on alles ees,” tõdeb Margo.
Kõige tähtsam on rahulolev klient ja siiani pole peale heade vastukajade midagi muud kuulda olnud. Kes juba kord Mertilt töö tellinud, see on hiljemgi samale firmale truuks jäänud.
Tehtud tööde loetelu on pikk: Rukkilille talu peahoone renoveerimine ja külalistemaja ehitamine, individuaalelamu ehitamine Sakus, garaaž-saun Nõmmel, Lümanda raamatukogu ja velskripunkti sanitaarremont, Arensburg Boutique Hotel & Spa restorani remont, katusekorruse väljaehitus ja välisbetoontugimüüride tegemine, Kihelkonnal Pajumõisas elumaja katuse ehitus, Taritu rahvamajas arstitoa väljaehitus, elamu Kuressaares, lintvundamendid Vilsandil, infoviidad Magistrali kaubanduskeskusele jpm.
80–90% tellijatest ongi erakliendid.
Vanematel ehitusfirmadel on need proportsioonid teised, sest neid tuntakse kauem ja nad saavad avalikult sektorilt rohkem tellimusi.
Avalikult sektorilt ootab Margogi enam tellimusi ja pakub välja, et omavalitsused ei peaks sammuma ainult väljakujunenud rada pidi ehk teisisõnu – et nad ei telliks töid ainult teatud kindlatelt firmadelt, vaid uuriksid rohkem ehitusturgu. Kuigi omavalitsuste poolseid suuri tellimusi jääb vähemaks, jäävad jooksvad remondid ja väiksema mahuga ehitustööd alles ka praegustes majanduslikes tingimustes.
“Omavalitsused peaksid ka uutele tulijatele võimaluse andma, siis oleks meil konkurents olemas ka kolme aasta pärast. Kui aga n-ö keritakse nelja-viie firma vahel, siis on konkurents väiksem ja hinnad kõrgemad,” arutleb Margo taas tulevikku vaadates.