SARMA ⟩ Kuressaare linna ämmaemand

Kolmkümmend viis aastat tagasi ulatas Saaremaa esimene arvutifirma Sarma abikäe Kuressaare linnavalitsusele, et kännu tagant liikuma saada linna omavalitsusliku staatuse taastamine.

OÜ Sarma algus ulatub juba 1988. aasta lõppu, mil Teaduste Akadeemia Tallinna botaanikaaia, Tartu Riikliku Ülikooli ja tolleaegse Kingissepa rajooni täitevkomitee otsustega moodustati Tallinna botaanikaaia teadus-arendusfirma Sarma. Ettevõtte eesmärgiks oli Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (BKA) moodustamine.

Esimene personaalarvuti

See oli aeg, kus välismaalt hakkas erinevate organisatsioonide kaudu Eestisse jõudma kõikvõimalikku abi. Ka Tallinna botaanikaaiale saadeti 1990. aastal Rootsist arvuti Amstrad PC 1640 HD 30, aga esialgu ei osanud keegi sellega midagi peale hakata. Lõpuks anti arvuti Sarma meeste Leo Nipsusti ja Endel Kaseväli käsutusse, kes mõistsid riistapuu tööle panna.

Saaremaa ilmselt esimene personaalarvuti võtab endiselt pildi ette. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“See oli rootsikeelne masin, aga saime ta kuidagi inglisekeelseks teha,” meenutab Leo Nipsust, kes oma esimesed teadmised arvutitest ja arvutiasjandusest sai vene ajakirjadest. “Meie kasutasime seda masinat kolm-neli aastat ja andsime tema abiga päris paljudele inimestele esimest arvutiõpet,” lisab ta.

29. juunil 1990 registreeriti teadus-arendusfirma Sarma ettevõtteregistris. Samal päeval sõlmis ettevõte Kuressaare linnavalitsusega lepingu Kuressaare omavalitsuse taastamiseks vajalike alusdokumentide koostamiseks. Kaljo Ellik meenutas 25. augusti ajalehes Kuressaare Sõnumid, et linnas oli haldusreform toppama jäänud, kuna polnud, kes riigi poolt nõutud dokumendid koostab. Tähtajad hakkasid aga pitsitama, mistõttu pöördus linn Sarma meeste poole.

Arengukava koostamiseks vajaliku lähtematerjali saamiseks kaasati mandri spetsialiste, aga mitmes olulises valdkonnas tegid töö ära Endel Kaseväli ja Leo Nipsust ise. Tollase ülemnõukogu ekspertkomisjon tutvus ettevalmistustöödega kolmel korral ja andis Sarma tegevusele positiivse hinnangu. Kuressaaret loeti piisavalt haldussuutlikuks ise efektiivselt haldama sotsiaal-haridussfääri, rahvahariduse, hoolekande, kommunaalmajanduse ja muid selliseid probleeme.

Volga ootas akna all

Tagasilöök tuli linna enda poolt, kui volikogu 24. augustil avastas, et linnavalitsuse töögrupi koostatud juriidilised dokumendid (volikogu ja linnavalitsuse reglemendid ja põhimäärused) ei vasta kehtivatele nõuetele. Põhimääruste projektide koostamisel olid autorid munitsipaalorganeid ekslikult käsitlenud maavalitsuse allüksustena.

Armuaega oli jäänud täpselt kümme päeva – materjalide esitamise tähtaeg ülemnõukogu presiidiumile oli 6. september 1990. Ainsa päästva võimalusena pöördus linnavolikogu uuesti Sarma poole, kus tööpäevad venisid kuni 16 tunni pikkuseks.

3. septembril kinnitas linnavolikogu linna põhimääruse, mis tuli esitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi haldusreformi ekspertkomisjonile 6. septembriks. Lõpusirgel luges linnapea Taivo Lõuk stardivalmis Volgas Sarma ukse taga minuteid, et kaustade viimased köited kätte saada ja dokumendipakiga õigeaegselt Kuivastusse praamile jõuda.

22. septembril toimus raekojas linnavolikogu pidulik istung, kus osalesid ülemnõukogu ja valitsuse esindajad eesotsas Arnold Rüütliga.

Digitarkust pole liiga palju

Aasta hiljem, 1. novembril 1991 muudeti Sarma aktsiaseltsiks, mille põhitegevuseks sai arvutite müük ja hooldus. 1996 sai firmast osaühing, 1994. aasta lõpust tegutseb firma oma praeguses asukohas Kuressaares Rohu tänaval.

Ettevõtet vedav Allan Kaseväli nendib, et firma on jäänud samade liistude juurde nagu algusaegadel, aga turg on täna sootuks teine. “Poode, mis arvuteid müüvad, on palju. Konkurents on vali, aga minu eeliseks on, et teen ka remonti ja klient saab täisteenuse,” sõnab ta.

Aastatega on arvutiasjandus tohutult arenenud, aga tavakasutaja tegevused jäänud üldjoontes samaks – elektronpost ja veebilehtede sirvimine. Seetõttu pakub Sarma müügiks ka päris palju teise ringi arvuteid. “Kui tegu pole just mänguriga, siis ei vaja enamik nii suurt arvutusvõimsust ja 600-eurost uut arvutit. Kasutatud arvutite võimsus on juba nii suur, et sellest peaks enamikule piisama,” räägib Kaseväli.

Seetõttu on suured lauaarvutid minevikku jäämas. Sama töö teevad ära kordi väiksemad, raamatu mõõtu masinad, kus pole enam liikuvaid osi.

Arvutiärile avaldab päris suurt mõju ka nutitelefonide areng. Paljud teevad juba tööd ainult telefonis või tahvlis, kuigi mitte alati ei ole see kõige mugavam lahendus.

Mis aga kasutajate digitarkusse puutub, siis see on Kaseväli sõnul paraku üsna kesine. “Ma ei tea, kui palju koolis arvutit õpetatakse. Seda, mis on fail, mis on kaust ja kuidas faile liigutatakse.

Tundub, et eeldatakse, et arvuti kasutamise oskus on kõigil nagu iseenesest olemas. Aga ei ole. Inimesed ei oska sageli isegi arvutit välja lülitada. Panevad lihtsalt kaane kinni ja arvavad, et nüüd ongi kõik. Seda, et arvuti menüüs on vastav koht ja käsklus, pole nad kuulnudki,” räägib ta.