Jäätmemaja tasub ehitada

Foto: Saarte Hääl

Ajalehe Oma Saar 8. oktoobri numbris oli uudis, et Kuressaare linn hakkab toetama jäätmemajade ehitamist. See on hea algatus, sest jäätmemajal on oluline roll jäätmete liigiti kogumise ahelas. Vähem kui aasta tagasi kasvas aastavahetusel jõustunud jäätmete liigiti kogumise nõudest lausa meedia lemmikteema. Nagu ikka, võeti asi teravalt üles ja vaibus siis aja jooksul maha.

Teema on aktuaalne

Jäätmete liigiti kogumine on siiski aktuaalne ka tänasel päeval. Olgugi, et keegi vist prügikonteinerite sisu pildistama ei hakanud, nagu toona hirmujutud levisid.

Koduse jäätmemajanduse valguses on siiani suurimaks liigiti kogumise piduriks see, et liigiti kogutavate jäätmete konteinerid ei ole otse koduukse juures, jäätmed tuleb kuhugi kaugemale vedada ja alati ei ole kindlust, et see konteiner just parajasti täis ei ole.

Siiski tasub jäätmeid liigiti koguda. See on odavam ja tekitab hea enesetunde, et oled andnud oma väikese panuse keskkonna säästmisesse.

Keskkonnakasvatus on tähtis

Keskkonnakasvatus on kõige tõhusam, kui see algab maast madalast. Lasteaial ja koolil on siin suur roll. Sellest ajendatuna rajasid Kuressaare täiskasvanute gümnaasium ja TTÜ Kuressaare kolledž ühisprojektina aasta alul linna ühe esimese jäätmemaja. Põhjuseks ikka see, et ka oma jäätmeid liigiti koguda. Projekti toetas keskkonnainvesteeringute keskus ehk rahva keeli KIK. Sellest kogemusest julgengi jäätmemajade rajamist soovitada.

Nagu ikka, algab kõik planeerimisest. Tuleb määrata jäätmemaja optimaalne suurus ja sobivaim arhitektuuriline lahendus. Meie arhitektid leidsid, et jäätmemaja ei pea olema silmatorkav, pigem ümbrusega kokku sulav ehitis. See eesmärk lahendati lõpptulemusena hästi. Rootsi 7 hoovil asuv jäätmemaja on üsna märkamatu.

Majale sobiva suuruse leidmiseks peab arvestama, et sinna mahuksid ära kõik konteinerid ja jääks ruumi ka nende vahel toimetamiseks. Ja mis kõige tähtsam – et konteinerid saaks majast ka kergesti välja. Muidugi peab ka prügiauto igas olukorras sinna juurde pääsema.

Jäätmemajad lahendavad probleemi

Jäätmemaja lahendab ka mitmeid probleeme. Näiteks kui see on lukustatav, siis langeb ära mure, et sinna satub naaberhoovi prügi. Ja isegi kui see ei ole lukustatav, on seal asuvad konteinerid kraadi võrra privaatsemad, ja väiksem on ka tõenäosus, et prügimajja juhtuvad võõrad inimesed oma prügikottidega.

Kui kogukonnas, olgu see näiteks ühistu, kohapeal liigiti kogumist veel ei toimu, siis suurt muud midagi ei muutugi.

Aga kui maja on olemas, tasuks mõelda ka jäätmete liigiti kogumisele. Siin tasub alustada jäätmetest, mida kõige rohkem tekib. Koolis ja kontorihoones on selleks eelkõige paber ja papp. Mingil määral tekib ka pakendit. Kui koolis on söökla, siis ka biojäätmeid.

Vähesel määral koguneb ka ohtlikke jäätmeid patareide näol. Nende hoidmiseks peab jäätmemajas olema eraldi lukustatav kapp. Muidugi ei pea neid sedasi eraldi kappi koguma, vaid võib viia otse ohtlike jäätmete kogumiskohta või nüüd ka poodi, kust uued patareid ostad.

Jäätmemaja valmimisel korraldasime ka õpetajatele ja õpilastele õppepäeva, kus spetsialistid selgitasid jäätmete liigiti kogumise telgitaguseid. Siit kasvas välja kolmas teemadering, mis vajab lahendamist.

Liigiti kogumine on ainuõige

Jäätmeid tasub sorteerida nende tekkimise kohas ja tekitaja ehk inimese enda poolt. See tähendab aga eri prahi jaoks eraldi prügikaste. Neid võib eristada värvi või siltidega või kasutada erineva prügi jaoks eri värvi kilekotte. Kuidas kellelegi meeldib.

Praktika kinnitab, et prügimaja kasutamine ja jäätmete liigiti kogumine annab ka rahalist efekti.

Ühelt poolt tänu sellele, et konteinerisse ei satu kõrvalist prügi ja teisalt on sorteeritud jäätmete äravedu ka odavam.

Meie kogemusel vähenesid prügiveoarved kolmandiku võrra.