Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12002370t1hb5b5.jpg)
Sandla Puit alustas tegevust aastal 2000. Pihta hakati väikeste freesprussist aiamajadega, mis on põhiliseks toodanguartikliks jäänud tänaseni. Kuid firma teeb ka suuremaid maju – saunu ja suvilaid.
Firma juht ja omanik on Kalmer Põlluäär, kaasomanikuks tema vend Jaanus Põlluäär.
“Me olime kohe orienteeritud ekspordile,” kinnitab Kalmer ja lisab, et paljuski osutus määravaks juhus ja isiklik kontakt. Ühel ehitusmessil tekkis tutvus Saksamaale majade vahendajaga ja nii see äri kenasti hoo sisse saigi.
Ühikutes või artiklite kaupa on Kalmeri sõnul toodangu osas raske numbreid öelda. “Piltlikult öeldes – välikäimlaid ma panen auto peale 80 tükki, aga suuri maju ei mahu koormasse mitte ühtegi,” naerab Kalmer.
Samas on rehnut arengut toetav: kui firma algusaegadel läks eksporti 3–4, siis praegu juba 8–9 koormat igas kuus. Peamiselt läheb toodang Saksamaale, seejärel nimetab Kalmer Hispaaniat, Hollandit, veidi ka Rootsit, Taanit ja “näpuotsaga” Norrat.
Käive on aastate jooksul kogu aeg tõusnud, vaatamata majanduslangusele. “Eks iseasi on kasumiga, sest puiduhind tõusis möödunud aastal väga drastiliselt, aga nüüd on jälle langenud,” võtab Kalmer kokku ehitusbuumi tekitatud tagajärjed.
Puit tuleb Eestimaalt
Põhiliselt tuleb puit Stora Enso Grupi kaudu, mis ei välista ka kohalikku puitu. Samas leiab Kalmer, et ega erametsaomanikul olegi tänapäeval kehtiva seadusandluse tõttu õiget motivatsiooni metsaga tegeleda. Kuiv puitmaterjal, enamasti kuusepuu, hööveldatakse ja freesitakse kohapeal, nagu ka männipuust uksed-aknad ja haavast saunalavad.
Kuigi ka Eestisse on mitmeid suuremaid ehitisi püstitatud, peab Kalmer viimaste aegade suurimaks saavutuseks selle aasta kevadel Hispaanias püstitatud 120 m2 suurust maja.
Konkurentsi kohta ütleb Kalmer, et ega Saaremaal seda nende jaoks õieti pole ja ka mujal Eestis on sarnase ettevõtlusega tegelejad oma niši leidnud. “Konkurents tuleb väljastpoolt – Läti, Leedu, Poola... räägivad ka‚ et Rumeenia, kus tööjõud on odav ja seetõttu ka pakkumised odavad.”
Seetõttu on Kalmer püüdnud n-ö putkamahtu vähendada ja üle minna keerukamate majade ehitamisele.
Väike aiamaja valmib alates tellimuse kinnitusest 4–5 nädalaga. Teekond piiri taha pikendab olenevalt sihtmaast aega veel, reis Hispaaniasse võtab aega üle nädala, Saksamaale 4–5 päeva.
Juhused, et koormaga midagi juhtub, pärinevad ajast, mil Eesti veel Euroopa Liitu ei kuulunud. “Siis olid sellised nupumehed, et võtsid plommid eest ära, saagisid prussid puruks ja peitsid koormasse salasigarette.
Auto pidi minema Saksamaale, siis äkki helistati ja küsiti, miks mu auto Rootsis on. Küllap see seltskond saadi kätte, aga osa raha on tänapäevani saamata ja kellegi käest pole küsida ka,” meenutab Kalmer.
3 × 3 meetrise, 28-cm seinapaksuse, väikese varikatuse ja terrassi, kahe akna ja uksega maja hind jääb 20 000 krooni ringi. Lisandub püstitamise maksumus, mis olenevalt maja keerukusest lisab materjali hinnale veel 50–60%.
Kalmeri sõnul on enam-vähem teda, missugused tellimused tulemas on, aga kuna pool Sandla Puidu mahust on individuaalprojektid, siis neid väga palju ette arvata ei oska. Samas on vahendajafirmad ka nõus osa toodangust lattu võtma.
“See küsimus, et mis tööd ma meestele nüüd annan, vahetevahel ikka kummitab, seegi aasta tegi ärevaks. Aga see, et pole mitte üks edasimüüja, vaid on neli-viis, hajutab ka riske ja alati vaatame koos üle, kui palju mina saan teha ja kui palju nemad finantseerida. Tavaliselt käivad sellised läbirääkimised aasta lõpus,” selgitab Kalmer.
Kalmer ütleb ka, et kui viimase aja märksõna on koondamine, siis tema on viimasel paaril kuul mõne mehe hoopis tööle võtnud. Kui varem mees, kes ei osanudki midagi eriti teha, paugutas uksi ähvardusega, et kui sa rohkem ei maksa, lähen minema, siis nüüd on tööjõuturul valikuvõimalus.
Paindlikkus eelkõige
Kõrvalharuna toodab Sandla Puit saepurujäätmeist ka puidubriketti, mis läheb Saaremaa turule, kuna toodang selles osas pole eriti suur. Toodangu laiendamiseks tuleks investeerida, aga praegusel ajal on see riskantne.
Võrreldes tavalise ahju- või pliidipuuga on briketi kütteväärtus suurem kui kaks aastat kuivanud kasehalul. Kalmer tuletab meelde, et tonn briketti peaks võrduma 4 ruumimeetri halupuuga.
“Kui tonn briketti maksab praegu 1600-st 2400-ni, siis puidu ruumimeeter on 500–800 krooni. Kes tahab, võib arvestada,” räägib Kalmer.
Kamina kütmise juures peab briketiga aga ettevaatlik olema – piisab poole kolde täispanekust, kuna briketi kütteväärtus, mis kusagile kivisöe ja halupuu vahele jääb, on suur ja tuli üsna valus.