Rootsi aja algus Saaremaal oli paljutõotav

Foto: Saarte Hääl

Alljärgnev artikkel on omamoodi loogiliseks jätkuks käesoleva aasta kevadel ja suvel ilmunud sama autori kirjutatud lugudele, milles räägiti Kuressaare linna tekkest ja selle arenemisest XVI sajandi II poolel ja XVII sajandil (vt 9. mai, 6. juuni ja 4. juuli Oma Saar).

13. augustil 1645 sõlmiti Rootsi ja Taani vahel nn Brömsebro rahu, mis lõpetas sõja Läänemere pärast. Saaremaast koos Muhu ja väikesaartega sai Rootsi kubermang. Taani loovutas Rootsile ka Ojamaa saare, kaks Norra maakonda ja 30 aastaks Hallandi (vt kaarti). Taanile säilis tollivabadus oma väinades.

Saaremaa kuberneriks sai endine Liivimaa kuberner Anders Eriksson Hästehufvud (1577–1657). Tema vahendusel palus Saaremaa rüütelkond 1. novembril 1645 Rootsi kuninganna Kristiina (1626–1689; valitses 1632–1654; aastatel 1632–1644 täitis võimukohustusi nn eestkostevalitsus) kinnitust oma senistele privileegidele. Rüütelkonna ja rae omavalitsuslik staatus säilis.

Saaremaa kirik iseseisvus, ametisse seati superintendent ja asutati konsistoorium. Anseküla, Jaani ja Mustjala abikogudused muudeti iseseisvaks, kirikukihelkondade arv tõusis 12-ni.

Riigimaa anti eravaldusse

Kuninganna andis kõik riigimaad (keskaegsed ametkonnad, mis Taani ajal tehti riigimõisateks) riigimarssal Jakob De la Gardie’ (1583–1652) eravaldusse. 9. veebruaril 1646 doneeris Gardie kuninganna heakskiidul oma pojale Elme mõisa (Magnushof) ja 8. juunil 1648 kõik ülejäänud kroonumõisad endistel piiskopimaadel.

Piiskopilinnuse sai Magnus Gabriel De la Gardie (1622–1686) 16. septembril 1648 ja kogu linna 25. novembril 1648. Sama kuupäevaga moodustas kuninganna Kuressaare krahvkonna ja andis selle omanikule krahvi tiitli.

Olulisi läänistusi sai Magnus Gabriel De la Gardie ka Hiiumaal ja Läänemaal. Ta ise resideeris Stockholmis, nautis kuninganna soosingut ja tegeles metseenluse, kunsti ja teadusega. 1650. aastal saatis ta Saaremaale komisjoni eesotsas uue kuberneri Reimert von Funckeniga (krahv ise käis siin vaid üks kord, 1653. aastal).

Pärisorjus taheti kaotada

Komisjon ei tunnustanud rootsi ja eesti talupoegade seisuslikke erinevusi – Rootsis pärisorjust ei olnud, ka meie rannarootslased olid vabatalupojad. Sündis ettepanek asendada talupoegade teokohustus raharendiga (nn vabarahaga, mis oli ka rannarootslaste maksevahend).

Läänihärra innustusel arutati plaani sadamalinna rajamisest Sõrve poolsaarele koos manufaktuuriga. Räägiti ka teise sadama ehitamisest Küdema lahte, kus praegu asub Saaremaa sadam.

1652. aastal Nicodemos Tessini (1615–1681; XVII saj silmapaistev Rootsi arhitekt) tehtud Kuressaare plaan nägi ette rajada sirgete täisnurkselt lõikuvate tänavatega kindluslinn, mida ümbritseb kaitsevöönd bastionidega. Kavandati linnuse kapitaalset ümberehitust. Raekoja ja vaestemaja skitsid joonistas krahv De la Gardie ise. Linnakooli asemele taheti luua kuue professorikohaga gümnaasium.

Kuninganna loobus troonist

Krahvkond kestis paraku vaid viis aastat, valdav osa häid ideid ei realiseerunud. Krahvkonnale tegi ootamatu lõpu kuningas Karl X Gustavi (võimul 1654–1660) otsus 15. juulist 1654, millega Magnus Gabriel De la Gardie pidi oma Saaremaa valdused kuninganna Kristiinale tagastama.

Nimelt loobus kuninganna troonist ja asus elama Rooma, Kuressaare krahvkonnast tehti aga tema elatusmaa. Saaremaa riigiõigusliku eristaatuse peakorraldajaks määras Kristiina kuberneri (Reinhold von Lieven, seejärel Carl Sparre, Per Fleming, Gustaf Kurck jt).

Läänemaal ja Hiiumaal jäid Magnus Gabriel De la Gardie’ valdused alles. Hüvituse sai ta ka uute valduste näol Pärnus ja Pärnumaal, mis tituleeriti 1661. aastal Pärnu krahvkonnaks.

Kuressaare linnaelu arenes edasi

Kuressaare linna ellu tuli ka tegelikke muutusi. Kinnitati Taani ajal asutatud seppade, rätsepate ja kingseppade tsunfti skraa ning loodi lisaks peenseppade, linakangrute ja kübarseppade tsunft. Suurgild (Grosse Gilde) koondas kaupmehi, literaate ja kõrgemaid ametnikke, Väike Gild (Kleine Gilde) käsitöölisi ja nende tsunfte. Linna postmeistriks nimetati 19. augustil 1660 Kuressaare linnasekretär Johan Olau aastapalgaga 30 taalrit. Saunikud jagati 25 mehe kaupa roodudeks, kust linna teenistusse valiti kalureid, lihunikke, kärumehi, öövahte jt.

Käivitati lauritsapäeva- ja küünlapäevalaat. Laadad kestsid paar nädalat ja ületasid seniseid kaubandusüritusi Saaremaal; lauritsapäevalaata peeti kuni II maailmasõjani.

Veinimüüki korraldas raad, tekstiili- ja galanteriikaupu müüsid 6, koloniaalkaupu 4 kaupmeest. Laiemale tarbijaskonnale mõeldud kaupu müüsid 1650. aastal:

 sool, heeringad, vask- ja messingkatlad, humalad – 24 kaupmeest;

 teras, lattraud, inglistina, seatina, püssirohi, sepaalasid, klaas- ja savinõud, kübarad, nahakaubad, paber, villakraasid jm segakaup – 11 kaupmeest;

 võõrastemajapidajaid oli 3, nemad võisid oma klientidele müüa ka alkohoolseid jooke, tubakat, piipe jm vajalikku;

 õllepruulijaid oli 10, leivaküpsetajaid 3, lihunikke 1.

Rootsi aja algul tuli Kuressaare sadamasse üle 30 suurema laeva aastas, eeskätt Madalmaadelt. Saare- ja Kuramaalt tulid väiksemate kaubakogustega 60–70 kaljast. 1648. aastal viidi välja 830 säilitist (säilitis = u 2 tonni) vilja, sisse toodi kõige enam soola, kasvas raua, veini jm kaupade osakaal.

---

ROOTSI VÕIMUKANDJAID:

Pontus De la Gardie

(1520–1585) sündis Lõuna-Prantsusmaal La Gardie’ karjamõisas kaupmees Jacques Scorperieri pojana, ristinimi Ponce Scorperier. Tüli tõttu isaga jäi pärandusest ilma, lahkus kloostrikoolist ja hakkas palgasõduriks Pontus De la Gardie’ nime all. 1559 astus Taani kuninga teenistusse, 1565 sattus rootslaste kätte vangi. Juba 1574 oli Rootsi väejuht, seejärel Rootsi Liivimaa-valduste asehaldur. Abiellus 1580 Rootsi kuninga Johani vallastütrega, 1581 sai Liivimaa kuberneriks. 1585 uppus Narva jõkke, maeti Tallinna toomkirikusse.

Jacob De la Gardie

(1583–1652), eelmise poeg, sündis Tallinnas. Rootsi riigitegelane (riigimarssal) ja väejuht (generalissimus). Võttis osa kallaletungist Venemaale, 1610 tungis Moskvasse, 1611 vallutas Novgorodi ja Kexholmi (Käkisalmi Laadoga järve ääres). 1619–1622 Eestimaa ja 1622–1630 Liivimaa kindralkuberner. 14 last.

Magnus Gabriel De la Gardie

(1622–1686), eelmise poeg, sündis Tallinnas. Oli kuninganna Kristiina soosik, abiellus Karl X õega. Kuressaare krahv 1648–1654, Liivimaa kindralkuberner 1649–1652, Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa kindralkuberner 1655–1658. Pärast Kristiina loobumist troonist 1654 likvideeriti Kuressaare krahvkond, reduktsiooni käigus 1680-ndatel kaotas oma valdused ka Lääne-Eestis.