Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töölepingu seaduses (TLS) sätestatud eeldused ja praktika. TLS-i paragrahvist 79 tuleneb, et pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal lõpetada kokkuleppel. Seejuures pole oluline, kes – kas töötaja või tööandja – töölepingu lõpetamise poolte kokkuleppel algatab. Tähtis on asjaolu, et mõlemad töölepingu pooled oleksid nõus lepingu lõpetamisega kokkuleppel.
Kokkulepe ei pea olema vormistatud kirjalikult. Siinjuures ei oma õiguslikku tähendust põhjus, miks pooled otsustasid töölepingu lõpetada kokkuleppel, ning millistel tingimustel see toimub. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja maksab töölepingu lõpetamisel kokkuleppel töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Seadus hüvitise maksmist töölepingu lõpetamisel kõnesoleval alusel ette ei näe, kuid selle maksmine ei ole keelatud. Võidakse kokku leppida ka selles, et töötaja kohustub hüvitama tema süül tööandjale tekitatud kahju näiteks kahe kuu jooksul arvates töölepingu lõpetamisest.
Praktikas ülalmärgitud eeldusi töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel alati ei järgita. Mõnikord tööandjad lõpetavad töötajaga töölepingu poolte kokkuleppel ilma, et selles oleks töötajaga kokku lepitud. Aeg-ajalt kurdavad töötajad, et tööandja on neid survestanud ja nõudnud allkirja kokkuleppele töölepingu lõpetamiseks TLS- § 79 alusel.
Tööinspektor-juristi vastuvõtul nõustatud töötajate esitatud küsimuste analüüs kinnitab, et tihtipeale lõpetavad tööandjad töötajaga töölepingu poolte kokkuleppel, eirates asjaolu, et töötaja esitas ülesütlemisavalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks (TLS § 85 lg1). Siinkohal on õigustatud küsimus, kas töötajal on võimalik vaidlustada töövaidlusorganis töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel.
Seda juhul, kui esinevad eelnimetatud asjaolud, mis seisnevad lepingu ühe poole vaba tahte eiramises või ei arvestata sellega üldse. Vastus on jaatav. Õiguslikuks aluseks on seejuures tsiviilseadustiku üldosa seaduse tühise tehingu sätted, § 84 lg 1 (tehingu tühisus) ja 87 (seadusega vastuolus olev tehing).
Võimalike vaidluste vältimiseks on soovitatav vormistada töölepingu lõpetamise kokkulepe kirjalikult. Eriti oluline on see siis, kui töölepingu pooled võtavad endale teatavad kohustused. Näiteks kohustub tööandja töötajale maksma töölepingu lõpetamisel kokkuleppel hüvitist, töötaja kohustub hüvitama tööandjale tekitatud kahju.
Peeter Eesmaa
Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist