Hasta luego, Argentina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne nädala sisse Argentinas mahtus palju. Nii palju, et mõnesaja sõnaga saab luua vaid põgusa pildi. Olgu see siis üks subjektiivsete tähelepanekutega kirjeldus reisist ja maast, mis, kui gloobust uurida, Saaremaa suhtes kuskile silmapiiri taha kaardub.
Niisiis, Argentina. Üle 40 miljoni elanikuga maa, mis asub Lõuna-Ameerikas, Andide ja Atlandi ookeani vahel. See maa piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga ning venib mandri lõunatipuni välja. Sinna, kus Antarktika maailmamastaabis käegakatsutavas kauguses asub. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum (hõbe).
Alustuseks üks väike seik. Paar nädalat enne reisi helistasin Mele Pestile, kes on Lõuna-Ameerikas kuude kaupa ringi rännanud. Mul oli soov teada saada asjust, mis seotud sealsete inimestega. Ja Mele vastus kõlas umbes nii: “Tead, argentiinlased on tagasihoidlikud nagu eestlased.”
Paar nädalat enne sinnasõitu kõlas see igatahes väheusutavalt.
Inimestest
Melel oli õigus. Kogu oma reisi vältel ei tajunud me pealetükkivust kohalike poolt. Kui midagi ostes või uudistades jäid vaatama väljavalitud eset või letil olevaid asju uurima, siis vaatas kaupmees sulle isegi veidi pelglikult otsa ja tundis huvi, kas sooviksid osta. Ja kui sa ei soovinud, siis ei järgnenud müüja poolt mingit survet, halvakspanu, hindadega kauplemist või suisa järelejooksmist, mida ma Lõuna-Ameerikat mitte tundva inimesena ette kujutasin.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.