Saaremaa ja maailmapoliitika: Kuidas tekkis Kuressaare kaardile Transvaali tänav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. sajandi lõpupoole kasvas Kuressaare linn kagu suunas, nii tekkisid paralleeltänavad Uus ja Pärna ning 1903. aastal Transvaali tänav. Saarlase kõrvale esialgu väga harjumatu nimega tänav on hea näide meie seotusest suure poliitikaga, kirjutab (koos toimetaja täiendustega) Kuressaares elav ajaloouurija URVE KIRSS.
Kuidas siis maailmapoliitika siia rahulikule Saaremaale jõudis? 19. sajandi lõpus ja 20. saj alguses, täpsemalt aga aastatel 1899–1902 käis Saaremaast väga kaugel, Lõuna-Aafrikas suur sõda. See oli võimsa Briti impeeriumi sõda buuride loodud vabariikide Transvaali ja Oranje vastu, ajalookirjanduses tuntakse seda sõda Inglise-Buuri või lihtsalt Buuri ehk Lõuna-Aafrika sõja nime all. (Tegelikult oli see teine Inglise-Buuri sõda, esimene oli toimunud aastatel 1880–1881 – toim).
Kuid mis pistmist oli selle, Saaremaalt vaadates kusagil pärapõrgus, teises maailmanurgas toimuva sõjaga meie esivanematel? Põhjuseid võis olla mitmeid.
Kõigepealt tuleb öelda, et enam kui 110 aastat tagasi toimunud konflikt oli üks Suur-britannia paljudest koloniaalsõdadest, mida britid pidasid äärmiselt veriselt ja vahendeid valimata. Siit ka põhjus, miks omal ajal rääkis sellest sõjast kogu Euroopa – tsiviliseeritud ja haritud Euroopas tunti vaestele buuridele kaasa.
Vahemärkusena olgu siinkohal lisatud, et just teise Buuri sõja ajal rajas tsiviliseeritud Inglismaa, riik, mis sageli on end suisa demokraatia hälliks pidanud, inimkonna ajaloo esimesed koonduslaagrid. Meie Eesti ametlik ajalookäsitlus kipub miskipärast (vist poliitilistel põhjustel) seda fakti üsna tihti unustama ja toonitab, et inimeste hävitamise koonduslaagrites võtsid esmalt kasutusele vene bolševikud.
Loe pikemalt laupäevasest Saarte Häälest.
.