Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel aastatel on väljend “sotsiaalne ettevõtlus” tihti kõlanud erinevates ringkondades ja üha valjemini.
Kõik asjaosalised teevad targa näo, et saavad täpselt aru, millest räägitakse. Olen mingis mõttes teinud uurimistööd, et mida siis inimesed sotsiaalse ettevõtluse all mõistavad. Kohvitassi ääres vesteldes selgub, et ega paljud sellest rääkijad tegelikult täpselt teagi, mida see mõiste tähendab. Kõik on aga arvamusel, et tegemist on ettevõtlusega ehk nn kõva/karmi valdkonnaga ja sotsiaalse ehk pehme valdkonnaga.
Isiklik huvi tekkis just sellest, et väga erinevate situatsioonide kohta öeldi sotsiaalne ettevõtlus ning tekkis segadus. Seega võtsin appi hea sõbra interneti ning jagan ka teiega, mida avastasin.
Elu tegi väga lihtsaks avastus, et on olemas selline organisatsioon nagu Heateo sihtasutus, kes annab välja ajakirja Head Uudised. Need on üldjuhul inimesed, kelle eesmärk on teadvustada eesti inimestele sotsiaalse ettevõtluse olemust ning selles ise ka aktiivselt osaleda. Enim teadaolev ja tuntud sotsiaalne ettevõtmine on “Teeme ära” koristustalgud.
Mõiste “sotsiaalne ettevõtja” võttis 1980. aastatel kasutusele Bill Drayton. Tema loodud organisatsioon Ashoka toetab ja ühendab sotsiaalseid ettevõtteid üle maailma. Heateo sihtasutuse juht Artur Taevere ütleb, et sotsiaalses ettevõtluses osalemine eeldab oskust näha uusi võimalusi seal, kus teised näevad probleeme. Ja täielikku pühendumist sellele, et uus lahendus ellu viia. Sotsiaalne ettevõtlus on üsna otseselt seotud eestvedajatega, tänu kellele see idee on sündinud ja kes on kaasanud palju tegijaid, et see teoks saaks. See eeldab oskust ja julgust teistmoodi mõelda, aga ka energiat ja tahtmist ületada kõik need takistused, mis on selle sotsiaalse probleemi põhjustanud.
Kitsamas tähenduses on sotsiaalne ettevõtlus ühiskondlike probleemide lahendamine ettevõtluse abil. Isemajandava sotsiaalse ettevõtte muudab võrreldes ettevõtliku MTÜ-ga atraktiivsemaks just nimelt võime ise tulu teenida.
Milles seisneb sotsiaalse ettevõtluse unikaalsus, räägib Heateo SA liige Tarmo Jüristo:
Ühel või teisel moel puutub enamik sotsiaalseid ettevõtjaid kokku olukorraga, mida kõige paremini iseloomustab sõna “keeruline”. Sest lisaks “tavalisele” ettevõtlusele lisandub veel üks kiht väljakutseid. Sageli on tegemist kas madalama ostujõuga klientidega, keerulise taustaga tööjõuga, kõrgemate tootmiskuludega, spetsiifilisema toodangu või turundusega. Edukamad nende hulgast on aga suutnud need väljakutsed vastu võtta ja teha neist eelised.
Rääkides ettevõtlusest, tuleks alati meeles pidada, et see on vaid vahend, meetod mingi eesmärgi saavutamiseks. Ettevõtlusel (nagu demokraatialgi) ei ole eesmärki või väärtust iseenesest. Tähendus või väärtus tuleb anda ettevõtjal endal. Kindlasti on võimalik mõõta ettevõtte edukust, vaadates lihtsalt kasuminumbrit, kuid see sarnaseks inimeste hindamisega selle järgi, kui reastada nad lihtsalt pikkuse järjekorras. Sotsiaalsed ettevõtjad üritavad leida võimalusi, kuidas anda ettevõtlusele inimlikku ja ühiskondlikult olulist sisu.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et sotsiaalne ettevõtlus ongi see, mis lahendab sotsiaalseid probleeme, valupunkte, ja oskus panna nende lahendamine tootma kasumit. Minu pilgu läbi on see mittetulundusühingu ja äriühingu liitmisel tekkinud kooslus.
Kuidas mina ja sina saaksime selles valdkonnas kaasa aidata?
Osaledes 9. novembril Saaremaa noorte osaluskohvikus, nägin palju särasilmseid noori. Nende poolt on head ja värsked ideed ning nad sooviksid saada täiskasvanutelt juhatust ja toetust nende teostamiseks.
On väga hea, kui lapsevanemad on kursis erinevate ettevõtlusvõimalustega maakonnas ja teavad, mida tähendavad erinevad terminid. Siis oskavad nad ka oma lapsi suunata, et nad saaksid oma unistusi teostada ja Saaremaad paremaks muuta.
Täiskasvanutena võime ka ise lasta mõtetel lennata ja püüda vaadata oma kogukonnas olevaid sotsiaalseid probleeme uuest vaatevinklist. Leian, et meie maakonnas on sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks võimalusi veel küllaga.
Artikli koostamisel on kasutatud kirjandust:
.
Maris Paomees Saaremaa noorte infokeskuse infospetsialist