Augustis möödus 95 aastat nõukaaja ühest kuulsamast atentaadikatsest

1918. aasta 30. augustil kõlasid Moskvas Michelsoni tehases lasud. Raskelt sai haavata “maailma proletariaadi juht” Vladimir Lenin. Tapmiskatse süüdistus esitati lühinägelikule ja kohmaka käitumisega esseerile Fanny Kaplanile. Mõnede ajaloolaste väitel on see sündmus kaetud suurema saladuskattega kui John Kennedy tapmine 1963. aasta hilissügisel.

Nõukaajal ajalugu õppinu peaks vist mäletama, et tookord oli see maailma proletariaadi juhi vastu relva tõstnud daam suisa “absoluutse kurjuse” kehastus. Fanny Kaplan sündis Ukraina lääneosas Volõõnia kubermangus 10. veebruaril 1890. aastal seitsmelapselises juudi perekonnas. Tulevasele terroristile pandi algul nimeks Feiga. Tema isa Haima Roidman oli juudi algkooli õpetaja.

Juba teismelisena sidus Feiga end revolutsiooniliste ringidega. Igatahes Vene esimese revolutsiooni ajal 1905. aastal oli 15-aastane tütarlaps anarhistide rühmituse liige. Umbes tol ajal võttis ta endale varjunime Fanny Kaplan ja parteilise hüüdnime Dora.