Metsik Lääs Tiigi tänaval

Saarte Hääl

Kired Kuressaare Tiigi 2 asuva korterelamu ümber ei vaibu. Lisaks Tallinna halduskohtule, Pärnu maakohtule ja Tallinna ringkonnakohtule, kus Kuressaare linnavalitsus ja Tiigi 2 korteriomanikud vaidlevad selle üle, kas eluruumist võib ehitada äriruumi ilma naabrite nõusolekuta, ütles sõna sekka isegi pressinõukogu.

Loo taust on selline: ligi aasta tagasi ostis Kuressaare Kommunaalprojekt Tiigi 2 elamus kaks korterit ja hankis seejärel Kuressaare linnavalitsuselt ehitusloa, mis lubas ehitada eluruumid äriruumideks ja rajada eluhoone välisseina täiendava sissekäigu. Äriruumide rajamisele eluhoonesse olid vastu kolme korteri omanikud, kes juhtisid linnavalitsuse tähelepanu kahele asjaolule, mis muutsid väljastatud ehitusloa õigusvastaseks. Esiteks nägi kehtiv detailplaneering Tiigi 2 korterelamu aluse maa sihtotstarbena ette elamumaa sihtotsatarbe ning teiseks puudutas korterite äriruumideks ümberehitamine kaasomandit, mis omakorda eeldas kõikide korteriomanike nõusolekut.

Eesmärk pühitseb abinõu

Kuressaare linnavalitsuse ja Kuressaare Kommunaalprojekti plaanidesse asjade selline käik aga ei sobinud. Detailplaneeringu probleemist saadi üle äriruumide projekti pealkirja muutmisega, kaasomandi muutmiseks korteriomanikelt nõusoleku mittesaamisel tehti ehitustööd linnavalitsuse ehitusjärelevalve ametniku vaikival heakskiidul lihtsalt jõuga ära ning ehitusloa tühistamise kaebuse kohtusse jõudmisel andis linnavalitsus nüüd juba äriruumiks ehitatud korteritele välja kasutusloa, tühistades samal hetkel tülikaks muutunud ehitusloa.

Hetkeseisuga on Kuressaare linnavalitsusel ja Kuressaare Kommunaalprojektil vaja oma eesmärgi saavutamiseks ületada veel üks takistus – detailplaneering, sest kuigi ruumid on valmis ehitatud, ei saa neid (avalikult) äriruumidena kasutada. Kuid ka selle takistuse likvideerimiseks on “karavan” juba liikuma hakanud ning esimene avalik arutelu kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks toimub juba 9. veebruaril (artikkel on kirjutatud 7. veebruaril – toim).

Aeglane, kuid õiglane õiguskaitsesüsteem

Kokkuvõttes on Kuressaare linnavalitsus ja Kuressaare Kommunaalprojekt teinud Tiigi 2 elamusse äriruume ehitades koostööd kõige ehedamas Metsiku Lääne stiilis, kuritarvitades eesmärgi saavutamisel kohalikule omavalitsusele seadusega antud võimu, ning kus ka võim ei ole aidanud, siis seal on “töö” ära tehtud toore jõuga.

Arenenud (korteriomandiõigusega) ühiskondades ei peeta normaalseks olukorda, kus üks korteriomanik ehitab teise korteriomaniku nõusolekuta välisseina ukse ja/või muudab korteri kasutusotstarbe varasemast kokkulepitust erinevaks.

Tõenäoliselt ei ole Kuressaare linnavalitsuse liikmed endale aru andnud, et korteriomanike kokkulepe, mida nad ignoreerivad, on korteriomandiõiguse aluspõhimõte, milleta ei ole korteriomanike vahelised jätkusuutlikud suhted võimalikud.

Oleks kujuteldamatu, kui aktsepteeriksime olukorda, kus iga 1. korruse korteri omanik võib linnavalitsuse uksest sisse astuda ja nõuda Kuressaare Kommunaalprojekti eeskujul, ilma teiste korteriomanike nõusolekuta, korterist otsepääsu tänavale ning linnavalitsus hakkaks seda teiste korteriomanike vastuseisust hoolimata kaaluma. Seejärel tuleksid juba 2. korrusel asuvate korterite omanikud nõudma korterist treppi tänavale, viimase korruse korterite omanikud sooviksid aga korteri kasutuselevõtmist tuule- ja päikeseenergia tootmiseks jne.

Arvestades Eesti valitsevat kohtupraktikat ning ka esimest Tiigi 2 saagat puudutavat kohtuotsust, mis ei ole küll seoses otsuse edasikaebamisega jõustunud, ei ole Eesti korteriomanikel siiski põhjust karta Kuressaare linnavalitsuse propageeritava väärpraktika juurdumist, kuid sellegipoolest on Tiigi 2 näide murettekitav, kuna toetuse või minimaalselt oodatava erapooletuse asemel kuritarvitab ühe linna võim koduomaniku õigustest ülesõitmiseks kogu talle seadusega antud võimu.

Andry Krass jurist, Eesti omanike keskliidu juhatuse liige

Autorist: Andry Krass esindab kohtumenetluses korteriomanikke, kes on vastu Tiigi 2 korterite sihtotstarbe muutmisele.

---

KOMMENTAAR

Geili Heinmaa, Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja:

Kas eluruumist võib ehitada äriruumi ilma naabrite nõusolekuta? Jah, võib, kui vastu on kolm korteriomanikku kaheksast. Ehitusseaduse § 23 lõike 1 kohaselt on ehitusloa väljastamiseks nõutav korteriomanike enamuse kooskõlastus.

Tundub, et loo autor ei ole sündmuste kulu ja väljaantud dokumentatsiooniga kursis. Linnavalitsus väljastas küll eelmise aasta algul loa korterite büroopinnaks projekteerimiseks (enamuse korteriomanike nõusolekul), ent peatas selle kuu aega hiljem, kuna kehtiva detailplaneeringu järgi on Tiigi 2 sihtotsatarve elamumaa. Nii muudeti esialgset luba, andes voli projekteerida korterid siiski eluruumidena, misjärel väljastati ehitusluba eluruumide rajamiseks.

Kahel korral taotles kolm korteriomanikku kohtult ehitusloa kehtivuse peatamist, väites, et sellega rikutakse nende õigusi. Mõlemal korral jättis halduskohus taotluse rahuldamata – kohtu hinnangul ei ole ehitusloa väljastamisega linnavalitsuse poolt korteriomanike õigusi rikutud.

Ettevõtte soov kasutada kortereid büroona on olnud kõigile osapooltele algusest peale teada, ent seni ei ole see võimalik olnud ning linnavalitsus on seda ettevõttele mõista andnud nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Kuna enamik elanikke on äritegevusega hoones päri, ei näe linnavalitsus ka põhjust ettevõtte soovi eirata. Seega otsime võimalust realiseerida seda detailplaneeringu menetluse kaudu.

Veljo Maripuu, Kuressaare Kommunaalprojekti juhatuse liige:

Andry Krass esindab Tiigi tn 2 / Tolli tn 12 kolme korteri omanikke, kes tegid oma korterites ulatuslikke ümberehitustöid – muutsid aknad rõduusteks, tegid kandvasse seina avasid, paigaldasid korstnad. Suures osas tehti seda ilma ehitusloata ja teiste korteriomanike täiendavate nõusolekuteta.

Nüüd keelavad Andry Krassi esindatavad teistel korteriomanikel tegemast samaväärseid ümberehitusi ning leiavad, et kaasomanike vahel sõlmitud notariaalne kokkulepe, mis lubab igal korteriomanikul vastavaid töid teha teiste täiendava nõusolekuta, ei kehti teiste suhtes või ei tähenda enam seda, mida see tähendas siis, kui vaidlejad oma kortereid ümber ehitasid.

Kuressaare Kommunaalprojekt küsis siiski naabritelt ja linnavalitsuselt enne korterite ostmist, kas nad on nõus, et korterite asemele tuleb büroo. See plaan sobis kõigile. Vaidlejad väljendasid oma vastuseisu alles siis, kui korterite ostmiseks olid käed müüjaga juba löödud. Vaidlejad, kellest kahel on korter kinnistu teises hoones, olid ümberehitamise vastu, tuues põhjuseks, et ukseava tegemisega kukub maja kokku ja büroo tegevus häirib privaatsust.

Ehitustehniliselt ei ole vaidlustajate hirmud põhjendatud, samuti ei ole põhjendatud ka vaidlejate hirm arhitektuuribüroo lärmakate koosolekute, sisehoovi suitsetama kippuvate klientide ja kinnisvara hinna languse ees.

Ehitustööd tehti kehtiva ehitusloa alusel ja saadi ka kasutusluba. Kasutusotstarvet nende aktidega ei muudetud, kuid seda kavatseb Kommunaalprojekt ühes teiste kaheksa korteri omanikuga taotleda esimesel võimalusel.