REPLIIK: Smuulist ja Randmetsast ehk Vastuseks Katrin Pautsile

Saarte Hääl

Olavi Pesti,

ajaloolane

Eilse Saarte Hääle kultuurilehekülje uudises “Pautsi Muhumaa-raamat lahkab võõraviha” on lõik: “Viimasega seoses käsitleb ta näiteks Muhu esimese krimikirjaniku Vassili Randmetsa saatust. “Ega muhulased sest Vasselist eriti aupaklikult kõnelenud. Peeti imelikuks,” sõnas Pauts ja lisas muiates, et selle koha peal lipsab raamatusse omajagu pühaduseteotust ka sisse. “Vasseli sugulased vihjavad, et Juhan Smuul võis veidrikukuulsusega kirjamehe käsikirjadest võtta rohkem inspiratsiooni kui ilma viiteta kohane oleks. Aga Smuul on nagu püha mees. Kuigi oli joodik ja punane,” nentis ta.”

Vassili Randmets (1900–1984) oli omamoodi legendaarne muhulane. Tema kuulsus põhineb muu hulgas sellel, et ta omandas Tartu ülikoolis 2,5 kõrgharidust: majandusteaduskonnas kaubanduse erialal (1926, cum laude), õigusteaduses (1932), seejärel aga õppis filosoofiateaduskonnas kaheksa semestrit rahvaluulet (ei lõpetanud).

1937 anti välja tema kriminaalromaan “Mõrv Metsamõisas” (II tr 1995). Muhulased ei unusta kunagi ka tema osa Piiril asunud Muhu keskkooli rajamise initsiaatorina, kool sai keskkooli õigused 1946. aastal.

Vastuolulisem on Randmetsa tegevus üliviljaka kirjamehena: käsikirja jäid tema 56 romaani, 12 näidendit, 11 kodu-uurimust ja hulk artikleid. Kuigi ta oma belletristikat korduvalt ka kirjastamiseks pakkus, ei peetud selle kunstilist taset vastuvõetavaks.

Tema näidendi “Hiiu röövel” motiive kasutas Juhan Smuul oma ooperilibreto “Tormide rand“ (1949) loomisel. Seejuures ei ole Smuul kunagi eitanud, et tal olid “varga kõrvad”, mis fikseerisid nii mõndagi rahvasuust kuuldust-nähtust.

Huvitav on märkida, et kui Smuul oli “joodik ja punane”, siis Vassili Randmetsa poliitilised vaated olid küllaltki kõikuvad: 1919 keeldus ta ainsa gümnasistina Saaremaa mässule vastu astumast, küll aga võttis osa Vabadussõjast. 1940.–41. aastal töötas ta ajalehe Kommunist toimetuses Tallinnas.