Tööjõuturul on märkamata jäänud võimalusi

mõtleme koos: Tööandjate seminar tõi kokku nii tööandjaid kui ka erinevaid spetsialiste. Pildil Meeli Lauk, Veronika Allas, Marina Skljarenko ja Kadi Maripuu. MAANUS MASING Foto: Saarte Hääl

Eesti töötukassa korraldusel toimus 13. novembril tööandjate seminar “Märkamata võimalused”, kus oma valdkonna spetsialistid rääkisid olulistest töö ja tervisega seotud teemadest.

Seminari fookus oli tööalasel rehabilitatsioonil, mis on mõeldud töötavatele, kuid vähenenud töövõimega inimestele. Kuna inimestel võib olla nende puude või haiguse tõttu töökohal mitmeid takistusi ja raskusi, vajavad nad seetõttu töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.

Nii mõnedki osalise töövõimega leiba teenivad inimesed ei pruugi olla isegi teadlikud, et on olemas tööalase rehabilitatsiooni võimalus. Seetõttu on tööandjal kasulik olla kursis selles valdkonnas Saaremaal pakutavate võimalustega.

Tahtmine aitab

takistusi ületada

Seminari alustas Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja Veronika Allas, kes tegi sissejuhatuse tööalase rehabilitatsiooni võimalustesse ja jagas selle teemaga seotud kogemusi. Tööalase rehabilitatsiooni alla kuuluvad põhiliselt füsioterapeudi teenus, tegevusteraapia ja nõustamine, logopeedi ja eripedagoogi teenused, kogemusnõustamine, kaasatakse ka psühholooge, sotsiaaltöötajaid, arste (sh ka psühhiaatreid).

Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks peab inimene olema vähemalt 16-aastane ning abi saavad inimesed kuni vanaduspensioni eani, olenemata sellest, kas nad alles õpivad, töötavad või on registreeritud töötud ja otsivad sobivat tööd.

“Ma võin siin ju rääkida, et me osutame tööalast rehabilitatsiooni, aga töötukassa kaudu on meile aastaga jõudnud kaheksa inimest. Samas on see teenusele tulevale inimesele ikkagi ääretult oluline,” rõhutas Allas.

Kui töötukassa leiab, et inimene vajab seda teenust ning klient ise otsustab selle läbi teha ja valib Saaremaa puuetega inimeste koja, koostatakse arutelu tulemusena tegevusplaan reeglina üheks aastaks. “Alati ei ole mureks ainult kehalised probleemid, vaid puudu on majanduslikest vahenditest. Kui mul tuleb inimene uksest sisse, varbad vaatavad tossudest välja, ei saa teda ju tööle saata,” nentis Veronika Allas.

SPIK-i juhataja tõdes, et iga inimene on eraldi juhtum ning tema seisundile, võimetele ja olukorrale tuleb läheneda individuaalselt. Paraku on ka neid, kelle seisund siiski ei võimalda neid tööturule integreerida, ja Allase sõnul tuleb sellega lihtsalt leppida.

Töötukassa tööandjate konsultant

Triinu Lillepärg

ütles, et sel aastal on Saaremaalt teenusele tulnud ainult 16 inimest, üldse kokku on neid 24. Need numbrid on tema sõnul üsna väikesed.

Tööalase rehabilitatsiooni võimalustest Kuressaare haiglas rääkisid haigla sotsiaaltöötaja Merike Rang ja füsioterapeut Raili Sepp. Eriti rõhutasid nad inimese enda ja ka tööandja vastutust, et sundasendid ja muud pikaajaliselt halvasti mõjuvad tegurid ei saaks mõjutada inimese tervist pikema perioodi vältel.

Tagajärgedega tegelemine on füsioterapeudi hinnangul oluliselt kallim nii inimesele endale kui ka tööandjale ning sageli piisab töökohal muudatuste tegemiseks reguleeritava laua vms abivahendi muretsemisest. Samuti rõhutas füsioterapeut, kui oluline on lihastreening selleks, et kaitsta luid ja liigeseid liigse kulumise ja tulevikus esineda võivate krooniliste valude eest.

Võimalused,

teenused ja toetused

Seminaril puudutati ka teist olulist teemat. Tööandjate nõustaja Veronika Pillesaar kõneles teemal “Vaimne tervis töökohal”. See teema on tema sõnul seda aktuaalsem, et vaimse tervise häireid esineb üha sagedamini just noortel inimestel.

Levinumad vaimse tervise probleemid on ärevushäired ja depressioon ning suur osa psüühikaprobleemidest jääb paraku õigeaegse sekkumise ja ravita. Tööandjatel on selles tähtis roll, kuna töökohal vaimse tervise väärtustamise tulemusena paraneb töö juures valitsev õhkkond ning see aitab ka vähendada kaadrivoolavust.

Tööandjate nõustajad Eesti töötukassas konsulteerivad tööandjaid neljas valdkonnas: liikumisraskused ja -takistused, kuulmislangus, nägemislangus ja vaimne tervis. Iga valdkonna nõustajat on tööandjal võimalik kutsuda kohapeale individuaal- või grupinõustamiseks, mille eesmärk on ennetada ja lahendada vähenenud töövõimega inimeste tööle asumisel ja töötamisel tekkida võivaid takistusi kogemuste jagamise kaudu. Vajadusel osalevad ka kogemusnõustajad või teised spetsialistid.

Selleks, et aidata nii töötajaid kui ka tööandjaid, pakub töötukassa omalt poolt mitmesuguseid toetusi ja teenuseid. Näiteks saavad tööandjad 2017. aastast taotleda töötukassast koolitustoetusi uute töötajate värbamiseks ja nende koolitamiseks, et muutuvate olukordadega toime tulla. Sellise koolituse maht peab olema vähemalt 80 tundi ning kestus maksimaalselt üks aasta. Kulude kogusummast hüvitab töötukassa harilikult kuni poole, aga mitte rohkem kui 1250 eurot töötaja kohta. Samas on ka erandeid. Üle 50-aastaste, erialase hariduseta, ebapiisava eesti keele oskuse või tervise­probleemidega inimese koolitamine hüvitatakse 80% ulatuses (kuni 2000 eurot inimese kohta) ning registreeritud töötu tööle võtmise korral hüvitatakse koolituskulu kuni 100% (25 000 eurot inimese kohta).

Samuti aidatakse vähenenud töövõimega inimestele sobiva töökeskkonna loomisel, vajadusel antakse tasuta kasutada tööks vajalik abivahend, hüvitatakse vähenenud töövõimega inimese tööga seotud koolituskulud ning nõustatakse tööandjaid, kuidas vähenenud töövõimega inimesi tööle asumisel ja töötamisel toetada. Võimalusi on palju ja erinevaid ning tahtmise korral leiab tööandja kindlasti vajalikud abinõud selleks, et võtta tööle inimene, kelle liikumapanevaks jõuks on vaatamata kõigile takistustele tema tahe ja motivatsioon.