KÕNE IFFILE: Taat see tuli saaniga

“Paistab, et seekord tulevad jõulud Muhus õige lumised,” rõõmustab saabuvate pühade eel saarlasest laulja Ivo Linna.

Varasest lapsepõlvest, kui olime alles väga väikesed, on mul selline mälestus: kostis koputus uksele ja kui vaatama mindi, oli ukse taga kingikott. Meile selgitati, et näärivanal – kui ma laps olin, siis käis ringi näärivana – oli väga kiire ja sellepärast jättis ta kingikoti ukse taha.

Kindel traditsioon oli aga see, et vana-aastaõhtul saabus Kuressaare – toonase Kingissepa – linna keskväljakule näärivana saaniga. Seal nurga peal, kus praegu on Vabadussammas, oli tollal kuusk ja näärivana saan peatus kuuse juures.

Saanis oli suur kott kompvekkidega. Kes aga lastest talle lähemale pääses salmi või laulukest esitama, sai peoga kompvekke. Teadsime, et see näärivana oli tegelikult meie naabertänava mees Asti Kosta ehk Konstantin Ast.

Ise olen ma olnud selles kingitooja rollis vist ainult ühe korra – Tallinnas sanatoorses Metsakoolis. Rohkem ma end nende sulgedega ehtinud ei ole. Usume ju kõik, et päris jõuluvana tuleb ikka Põhjamaalt – las ta siis tuleb.

Ma olen esinejana väga paljudel jõulupidudel seda imelist rahvast – päkapikke, pöialpoisse, lumehelbekesi ja haldjaid ja keda kõike veel – näinud.

Mina olen seda meelt, et lastele jäägu nende usk päkapikkudesse ja jõuluvanasse alles – täiskasvanud ei peaks hakkama selgitama, kuidas need asjad ikka tegelikult on.

Minu perre tulevad pühad seekord juba 22. detsembril, sest saada jõuludel meie lapsed ja lapselapsed kõik ühel ajal ühe katuse alla osutus üsna keeruliseks. Leidsime aga, et meile kõigile sobib jõulude tähistamiseks 22. kuupäev. Kohale saabub suurem hulk rahvast ja tulijaid on igas vanuses – nii vanemaid inimesi kui ka alles päris tittesid. Põhjamaalt sai kohale tellitud ka jõuluvana, kes tuleb hea meelega. Kujutan ette, et sellest tuleb väga pidulik ja rõõmuhõiskeid täis päev.

23. detsembri õhtul esinen koos poeg Roberti ning Antti ja Robert Kammistega Kuressaares, kontserdiga ‘’Käbid & Kännud”.

Jõululaupäeva ja pühad veedan Muhus. Kuna suurem seltskond läheb selleks ajaks ära, siis oleme naisega kahekesi ja vaikselt – jõulud ongi ju rahupühad ja see on tore. Paistab, et seekord tulevad jõulud Muhus õige lumised.

Tagasi üles