Tehnikaülikoolist Kärlale vetikaid töötlema
26. jaanuar 2019, 02:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas sündinud, Järvakandis lapsepõlve veetnud, isa poolt sõrulane Meedi Köster on oma elutöö teinud Kärlal. 50 aastat tagasi sai Tallinna polütehnilise instituudi (TPI) lõpetanud insenerist ainulaadse ettevõtte Est-Agar tehnoloog.
“Õppisin Õisu tehnikumis piimandust, seejärel läksin Eesti põllumajanduse akadeemiasse piimanduse eriala omandama. 1966. aastal vahetasin kooli. Läksin TPI-sse toiduainete tehnoloogiat õppima. Samal aastal hakati Kärlal merevetikaid ümbertöötlevat ettevõtet rajama,” juhatab Meedi Köster meie vestluse sisse.
TPI-st diplomi saanud spetsialist Meedi Väli (neiupõlvenimi) suunati Saaremaale vastavatud ettevõttesse Est-Agar. Tollest ajast on talle meelde jäänud kondiitritoodete vabriku Kalev peainseneri Karl Arguse fanatism uue ettevõtte käivitamisel.
Kärlal hakati merevetikast tootma agarainet ehk furcellaraani, mida kasutatakse toiduainetööstuses paksendajana. Est-Agar on maailmas ainuke punavetikast Furcellaria lumbricalis toodetud unikaalse tekstuuri andva lisaaine furcellaraani tootja.
Nõnda siis on Meedi Köster ligi pool sajandit ainulaadse ettevõtte arengusse oma panuse andnud. Enne Saaremaale tulekut tegutses ta tudengina tehnikaülikoolis punavetika omadusi uurivas rühmas.
1968. aastal suunati Meedi koos kursuseõega Saaremaale praktikale. Esmamulje agaritööstusest ei olnud noorele praktikandile just meeliülendav. Vetikaid töödeldi algelise vana tehnoloogia järgi.
“Viiekümnekilosed libedad kotid õngitseti talvel suurest vannist välja ja nende sisu puistati õuele. See töö nõudis palju füüsilist jõudu. Mul oli kahju meestest, kes selle tööga tegelesid,” tuletab Meedi nähtut meelde.
Peainsener Arguse initsiatiivil alustati peagi tehnoloogia uuendamisega. Meedile anti ülesandeks automaatikaprojekti koostamine. “Tehti uus ekstraktor, mis siiani töötab. Peainsener Argus korraldas vajaminevate materjalide, sealhulgas suure koguse roostevaba metalli Saaremaale toomise. Tema juhendamisel võeti ette mahukas uuendamisprotsess. Unikaalne seade, mis lülitati tööle 11. veebruaril 1969, töötab siiamaani,” räägib pool sajandit tagasi Kärla Est-Agaris tööd alustanud naine.
Saaremaale kolides arvas Meedi, et peab suunamisaja, kaks aastat vastu ja läheb seejärel mandrimaale tagasi. Korteri sai tehnikaspets Sõmeral.
“Ma ei ole suur pidudel käija, aga ühel õhtul otsustasin ikkagi Sõmera klubisse tantsuõhtule minna. Mul ei olnud siin tuttavaidki, rääkimata sõbrannadest. Rahvatantsurühma mind ikkagi kutsuti ja peol tantsiski üks tantsurühma poiss minuga. Sealsamas nägin tantsimas üht noormeest. Kohe mõtlesin, et oleks tore, kui ta mind tantsima paluks. Järgmise tantsu ajal ta tuligi,” meenutab Meedi esmakohtumist Jaan Kösteriga.
Abula küla noormees oli just Atlandilt pikemalt kalapüügireisilt tulnud ja oma meretööst ta tantsupartnerile hakatuseks pajataski. Esimesele tantsule järgnes teine, siis kolmas, neljas, viies ja nõnda edasi.
Igatahes leppisid noored pärast esimest tantsuõhtut järgmise kohtumise kokku ja kokku nad jäidki. Jaan loobus ajutiselt kaugpüügireisidest. Abiellumist ei tulnud enam väga kaua oodata.
1972. aastal peeti pulmapidu. Esiklaps Indrek, kes sõidab praegu suure laeva kaptenina Inglismaa firmas North Link Ferries, sündis samal aastal. Estonia teatris ooperisolistina tuntust kogunud Andres nägi ilmavalgust 1975. aastal.
Meedi meenutab, et Kihelkonnale maja ehitamise mõte tekkis Jaanil 1969. aastal pärast ränka tormi. “Metsades oli väga palju mahalangenud puid. Lanke anti inimestele, kes soovisid nii kütet kui ka ehituspuitu. Jaan nägi kohe võimalust tormimurrust maja ehitamiseks palke varuda. Vajaliku koguse saigi ta kätte,” räägib Meedi.
Sobiv krunt mõõdeti noorele perele välja Kihelkonnal. Meedile meeldis koht ka selle pärast, et uuest elupaigast sai ta hommikul bussiga Kärlale tööle ja õhtul tagasi koju. Soolaleivapidu peeti 1977. aastal.
Otsingud ja uuringud Est-Agaris
Kogu Est-Agari eksisteerimise vältel on firmas otsitud võimalusi tehnoloogia täiustamiseks, seadmete renoveerimiseks ja kaasajastamiseks, toote omaduste ning kvaliteedi parandamiseks.
Aastakümneid tagasi varuti agaritööstusele toorainet nii merest kui ka mererannalt. Vetikast puudust ei tuntud. Ükskord aga täheldati, et varud hakkavad vähenema.
“Peainsener Arguse idee kohaselt leiti ka sellele probleemile lahendus. Tegime katsetustega kindlaks, kas tohime lisanditega vetikaid vastu võtta või ei tohi. Lõppkokkuvõttes leidsime, et see on niivõrd hea koostis, et võime seda julgesti kasutada. Täiustasime tehnoloogiat pidevalt ja kõik see on andnud tulemusi,” vaatab endine insener-tehnoloog ja peatehnoloogina töötanud Meedi ajas tagasi.
Est-Agari spetsialistid on aastakümneid teinud koostööd Tallinna tehnikaülikooliga ja teadlastega kogu maailmast. Meedi tunneb heameelt, et firma, mis on Euroopas ainulaadne, suudab taset hoida. Furcellaraani kasutusala laiendamiseks tegeletakse Est-Agaris aktiivselt ka tehnoloogia ja toodete arendamisega ning tootmise kvaliteedi parandamisega.
Pensionärina Meedi kodus igavust ei tunne, öeldes, et Jaaniga on neil kantseldada 41-pealine lambakari. “Aias toimetamist pean oma hobiks. Köögi- ja aedvilja pärast ei pea me poodi minema. Moosid keedan ja hoidised valmistan ise. Kevadel lükkab Jaan paadi merre ja läheb kalavetele. Lestasaagid on viimastel aastatel päris head olnud. Mõnikord toob ta koju muudki head-paremat,” kiidab perenaine merega sina peal olevat abikaasat.
Lastest ja lastelastest saavad Meedi ja Jaan vaid rõõmu tunda. Mõlemad pojad elavad Tallinnas. Indreku tütar Annika, Tallinna ülikooli ja Eesti rahvuskoondise ääremängija, valiti möödunud aasta oktoobris naiste korvpalli Eesti-Läti ühisliigas parimaks.
Andres on klassikalist laulmist õppinud Otsa-koolis, kolm aastat Peterburis ja kolm aastat Viinis, lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia. Ema sõnul on Andres laulmist õppinud veel Gruusias, Lätis ja Ameerika Ühendriikides. Peale Estonia on ta töötanud ka Soomes.
“Kolm aastat tagasi käis Andres häälepaelte operatsioonil. Lõikus õnnestus, aga ta ei saa enam tenorina suuri kandvamaid rolle laulda. Väiksemates rollides teeb ta ikkagi kaasa,” pole emal seda infot just kerge edastada.
Pojale raja ääres pöialt hoidmas
Pärast operatsiooni otsustas Andres omandada meditsiinialaseid teadmisi nii Tallinna tervishoiu kõrgkoolis kui ka Tartu ülikoolis. Ta on voice massage´i teraapia spetsialist, müofunktsionaalne terapeut. Tartu ülikoolis on ta omandamas magistrikraadi logopeedias. Andrese abikaasa Juuli Lill on Estonia teatri solist.
Meedi ja Jaan on vaatamas käinud kõiki ooperietendusi, kus Andres publiku ette astus. Kui Andres Soomes ooperietendustes kaasa tegi, sõitsid tema isa ja ema Helsingisse ooperielamust saama.
Endise aktiivse spordimehena pole Jaan huvi võistluste vastu kaotanud. “Saaremaa võrkpallimeeskonna mänge oleme Jaaniga Kuressaares vaatamas käinud. Üldiselt pole ma just suur asjatundja, aga kui on põnevad võistlused, lähen Jaaniga kaasa,” räägib Meedi sportlastele kaasaelamisest.
Indrek aktiivse tervisesportlasena osales möödunud sügisel ka Karujärvel peetud jalgrattasõiduvõistlustel. Meedi ja Jaan olid mõlemad raja ääres pojale pöialt hoidmas.
Kui Indrek ja Andres vähegi mahti saavad, sõidavad nad oma peredega vanematele Kihelkonnale külla. Küllap siis võetakse ka ühiselt midagi ette. Maailma näinud meestena on neil kodusaarel alati midagi veel avastada ja teha.
Saare murret pole Meedi päris selgeks saanud. Aga tal on meeles ämma käest aastakümneid tagasi kuuldu. “Mis on kitsi kinsid?” küsib Meedi. Ise küsib ja ise vastab, öeldes, et kitse kintsud.
Meedi peab ennast rahumeelseks inimeseks, kinnitades, et ta ei lase ennast millestki häirida.
“Kui tervis käes ja midagi on laua peale panna, siis polegi ju elul midagi viga. Varem oli meil lehm, kanad ja siga. Nüüd on lambad jäänud. Inimene peab liikuma ja lammastega tegelemine sunnibki liikuma,” tõdeb Meedi loomapidamise tervislikku mõju.
MEEDI KÖSTER Sündinud 6. jaanuaril 1944 Tallinnas
HARIDUS
Õisu Toiduainetööstustehnikum 1964
Tallinna Polütehniline Instituut 1969
TÖÖ
Est-Agar Kärlal 1969–2018
PEREKOND
Abikaasa Jaan Köster Pojad Indrek ja Andres Viis lapselast