Poliitik Riho Terras: liitriik ei ole hea idee

Riho Terras: "Rakendan oma energia selleks, et see eesmärk, mille ma endale seadnud olen, teoks teha. Saada Euroopa Parlamendis koht. Kui see ei õnnestu, eks ma siis lähen lakun haavu ja vaatan alles tulevikus, mis see poliitiline elu mulle pakub."

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Endine kaitseväe juht Riho Terras (Isamaa) ütleb usutluses Saarte Häälele, et Läänemere mõistes on Saaremaa erakordselt tähtis, kuid väeosa siia tuua pole mõtet. Piisab Kaitseliidust.

Kuidas verivärskel poliitikul läheb?

Kui muidu on mu viimased kevaded maikuus läinud Kevadtormil ja Siilil mööda Eestit ringisõitmisele, siis nüüd on kilometraaž sama, kohtun paljude inimestega. Roll on natuke teine, aga mulle on alati väga meeldinud kohtuda kohalikega ja kuulata nende muresid. Ma tahan nüüd käia läbi kõik maakonnad. Kindlasti on nüüd vaja rohkem kuulata, kui rääkida. Kuid ma ei ole kunagi oma suud kinni hoidnud, kui seda on vaja avada. Tahaksingi oma suhtlemisoskusega Eesti inimeste huvide eest seista.

Lugesin hiljuti üht teie artiklit, kus rääkisite Euroopast ja toonitasite, et tegemist on ikkagi riikide ühendusega. Liitriik ei ole hea lahendus ja pole üldsegi mõeldav. Samas räägivad teie kodused koalitsioonipartnerid EKRE-st kogu aeg vastupidist. Euroopa ongi juba liitriik, kõike kontrollitakse ja kõik paha tuleb sealt. Kuidas te partnerite sellisesse arvamusse suhtute?

Siin nad eksivad. Kõik halb ei tule Euroopast, Euroopa on olnud Eestile kasulik. Me peame kogu aeg seda hoidma, mis meil on. Ikka üks või teine räägib liitriigist, aga tänases Euroopas, riikide valitsustel ja valitsusjuhtidel ei näe mina sellist mandaati ja soovi. Täna oleme me rahvusriikide Euroopa, me oleme mingid asjad kokku leppinud ja nendest lepetest ei peeta kinni. Me peaksime keskenduma sellele, et Euroopa riigid  peaksid kinni nendest lepetest, mis täna juba olemas on. Ma ei näe võimalust, et keegi hakkab proovima  Euroopa aluslepinguid avada, see nõuab ka Eestis näiteks rahvahääletust.

Hirmutada muidugi võib, aga täna peab Euroopa keskenduma sellele, et see rahvusriikide ühendus, millisena ta kristlike demokraatide poolt 1952. aastal loodi, säiliks ja hoiaks oma positsioone.

Enamikus Euroopa riikides on elukutseline regulaararmee. Eestis on ajateenistuse põhine. Miks on üks parem kui teine? Kas Eestis oleks palgaarmee mõeldav?

Palgaarmee sobib suurtele riikidele, kus on piisavalt võimalusi. Sobib suurtele riikidele, kes on kaugel reaalsest sõjalisest konfliktist. Külma sõja ajal oli enamikus riikides ajateenistusel põhinev armee. Palgaarmee on pigem selline kriisikolletes toimetamise armee.

Nii väikese riigi jaoks, nagu Eesti, ei ole elukutseliste armee üldse võimalik, sest meil lihtsalt ei ole neid inimesi. Kui me isegi võib-olla suudaksime palka väga oluliselt tõsta, suudaksime natuke suurendada seda inimeste hulka, elukutseliste hulka. Meiesugusel väikeriigil on kõikide meessoost kodanike ja vabatahtlikult ka naiste osalus riigikaitses ainuvõimalik, et seda riiki oleks võimalik reaalselt kaitsta. Kõik ülejäänud on asendustegevus ja seda olen ma rääkinud ka oma Läti kolleegidele.

Tänapäeva Eesti kaitseväes kuuleb ajateenijate üllatusest, et kui eelnev arusaam kroonust oli, et see on selline pidev töö, siis tegelikult ollakse viis päeva kasarmus ja kaks puhkepäevadena kodus. Emad ütlevad, et pole ammu lapsi nii tihedalt kodus näinud. Kas ajateenistus ongi selline töölkäimise koht?

Kaitseväe juhatajana sain ma emadelt selliseid kaebekirju, et ema mõtles, et kirjutab poja 11 kuuks toidult maha, aga poiss sööb ikkagi igal nädalavahetusel kodus külmiku tühjaks...

Eks see kojuminek on ju vabatahtlik, poisid võiksid ööseks ka kasarmusse jääda ja oma nädalavahetuse seal veeta. Loomulikult on meil kogu asi natuke euroopalikum ja inimene tahab ikka puhkust-pausi saada. Miks ma peaksin neid hoidma kasarmus, kui nad saavad nädalavahetusel oma noore inimese asja ajada?

Sõjaväes peab ju meheks saama!

Mis jutt see on? Küll nad kasvavad muidu ka. Tegelikult ma olen näinud ka oma poja baasil, et küll seal see mõistus õigest otsast sisse aetakse. Väljaõppel tuleb olla piisavalt range ja täita kõiki vajalikke reegleid. See pole mingi mehestumise koht. See on kaitseväelase valmistumine reservteenistuseks. Mitte keegi, ka kaitsevägi ei suuda kaheksa või 11 kuuga parandada ja lihvida neid vigu, mis pere ja kool on enne aastate jooksul inimestega teinud. Õigesse suunda suunata aga ikka suudame ning aasta-aastalt on elamistingimused ja teenimistingimused läinud oluliselt paremaks. Väga oluliselt on tõusnud noorte meeste hulk, kes tulevad vabatahtlikult, tahavad teenida. Suureneb ajateenistusse võetavate arv ja väheneb ka nende tervisepiirangutega kõrvalehiilijate hulk. Minu arust me läheme õiges suunas ja poistele, kes on ajateenistuses, ma soovitan, et võtke sellest ajast parim ja leidke endale näiteks mingi elukutse, eriala või saage juhtimiskogemus. Tegelikult on 30 inimese juhtimine täna ju ka tööturul väga-väga oluline kvaliteet. Juba hakkavad firmad aru saama, et poistel, kes tulevad ajateenistusest, on mingisugune selline elukogemus käes, mida läheb ka eraettevõtluses väga vaja.

Meie jutt läheb ikka sinna kaitseteemade poole. Kas Euroopa Parlamenti saades jätkate ka sellel suunal tegutsemist?

Välis- ja kaitsepoliitika teemadega edasitegelemine oleks mulle endale muidugi kõige lihtsam variant. Aga ma usun, et on ka teisi valdkondi, ja mul on tõesti soov endale mingid asjad selgeks teha. Maaelu ja metsamehe kontekstis. See on teema, mis on mulle alati olnud väga oluline ja on korda läinud. Eestimaa inimese eest seismine on kindlasti üks teema, millega ma tahaks kindlasti tegeleda. See ei ole muidugi nii, et ma lähen sinna, ütlen, et ma tahan seda, seda, seda, ja mulle kohe antakse. Nagu ajateenistuses on noore-aeg, on see ka europarlamendis täiesti olemas. Põhimõtteliselt lähed alguses ikka sinna, kus kohti üle jääb, mitte sinna, kuhu ise tahad. Kuid oma ideede ja mõtete eest saad ikka võidelda.

Räägime asjadest natuke Saaremaa kontekstis ka. Eesti taasiseseisvumise algaegadel oli meil kaitsevägi siin kohal. Oli piirivalvekool ja arutati ikka, et kas Saaremaale ka mõni suurem väeosa tuleb. Merevägi näiteks. Kui oluline Saaremaa strateegilise piirkonnana kaitseväe mõistes on?

Läänemere mõistes on Saaremaa erakordselt tähtis. Saaremaa Kaitseliidu pealik on väga tubli mees. Gunnar Havi juhitud Kaitseliidu roll on siin väga oluline. Väeosa siia tuua on keeruline, see ei saaks olema piisava suurusega ja poleks efektiivne. Saaremaal ongi oluline roll Kaitseliidul ja tähtis on ka siinsel territooriumil harjutamine.

Saarlasi on palju mereväes. Komandöridest ajateenijateni välja. Alles hiljuti väitis keegi avalikus ruumis, et merevägi on meil vilets. Kas on?

Igasugused solvangud on alati võimalikud. Eesti merevägi ei ole kindlasti omal ajal loodud nii-öelda põhjaliku analüüsi tulemusena, vaid sellel ajal oli nii, et kui mingid laevad olid saadaval, need ka võeti.

Eesti mereväelased tegid sellest miinitõrjeoskuse. Eesti mereväe miinitõrjeoskus on maailma parim. Ma ei kahtle selles üldse – võib-olla on keegi veel sama hea, aga kellelegi nad alla küll ei jää. Kui nüüd on vaja laevad jälle välja vahetada, siis peaks tõsiselt mõtlema selle peale, kuidas edasi minna. Nüüd, kus me oleme ka natuke arenenumad, meil on oskusi rohkem ja oskame ka asjade peale paremini mõelda. See puudutab nii rannakaitse, kui ka allvee-meresõja pidamise oskusi. Koostöös NATO ja eriti Balti riikidega saab asju paremini teha. Kuid Eesti merevägi ei saa kunagi lennukikandjaid, sest meil ei ole selleks raha.

Teie tee poliitikasse on veidi äraspidine olnud. Tavaliselt hakatakse pihta siin ja siis minnakse Euroopa poole. Teie hakkate sealt pihta.  Kas lõpuks jõuate ringiga siia?

Ma ei ole selle peale mõelnud. Rakendan oma energia selleks, et see eesmärk, mille ma endale seadnud olen, teoks teha. Saada Euroopa Parlamendis koht. Kui see ei õnnestu, eks ma siis lähen lakun haavu ja vaatan alles tulevikus, mis see poliitiline elu mulle pakub.

Praegu pean ma erakordselt oluliseks saada Eestile parlamendikoht, kuna Euroopa Rahvapartei on Euroopa parlamendi suurim fraktsioon ja saab olema suurim fraktsioon ka pärast neid valimisi. Euroopa Rahvapartei on määranud väga palju Euroopa arenguid. Kui me kohta ei saa, siis jääb Eesti hääl sealt puudu. Nagu ütles hiljuti Marju Lauristin, et Eesti mõju väheneb kohe poole võrra.

Tagasi üles