"Oma ohutusele mõtlevad meie inimesed paraku harva, uskudes, et "minuga õnnetust ei juhtu"," kirjutab Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe. "Ometi võib see juhtuda. Ja väga traagiliselt."
Saaremaa päästepiirkonna juht: iseenda ja kodu ohutuse eest peab seisma iga päev
12. detsember 2019, 00:21
Eelmise nädala neljapäeva õhtul korraldasid meie maakonna vallad vabatahtlikele turvalisuse pakkujatele tänuürituse. Kohal olid abipolitseinikud, vabatahtlikud merepäästjad ja vabatahtlikud päästjad. Tänuõhtule oodati kõiki maakonna vabatahtlikke, kuid paraku ei saanud kõik kutsutud tulla. Ka Salme vabatahtlikud päästjad jäid peole tulemata. Tagantjärele tark olles: läks tegelikult õnneks, et nad tulemata jäid.
Samal õhtul puhkes tulekahju Läätsa külas ja Salme vabatahtlikud päästjad käisid seal väljakutsel. Etteruttavalt võib öelda, et tänu Salme meeste tublile tööle jäi õnnetusse sattunud kortermaja katus alles, söestusid vaid räästalauad. Päästa oleks soovitud palju rohkem, kuid alati ei ole kõik imed päästjatele jõukohased. Hukkus ju põlevas korteris selle omanik.
Kahjuks on see käesoleval aastal juba kolmas tulesurm meie maakonnas.
Turvalisus pole tähtis?
Ohutust puudutavad mõtted ja küsimused tulevad meie inimestele pähe paraku harva ning levib uskumus, et ega minuga need õnnetused ju ei juhtu. Paraku aga juhtub. Ja juhtub väga traagiliselt, nagu näitab eilne tuleõnnetus Tartu lähedal Ihastes, kus hukkus kogu viieliikmeline perekond – vanemad ja kolm last.
Kuigi päästeameti töö on tulekahjusid kustutada, pingutame väga selle nimel, et neid tulekahjusid ei juhtuks, ja kui tõesti peaks juhtuma, siis ei satuks ohtu inimesed.
Tulekahjude kustutamisest kordi rohkem teevad päästjad ennetustööd, sealhulgas sadu, tuhandeid kodunõustamisi. Kurb statistika näitab aga, et isegi vahetust kontaktist inimestega nende endi kodus jääb väheks. Peamiselt küll seetõttu, et iseenda turvalisust ei peeta oluliseks.
Eelmisel nädalal, kui meie töötajad kodunõustamisi korraldasid, selgus, et ligi pooled suitsuandurid olid kas laest alla võetud või oli andur küll laes, aga ei töötanud.
Küsimusele, millal see alla võeti, oli ikka üks- ja seesama vastus: eile sai patarei tühjaks… Mis seal ikka, ega seda asenduspatareid ju kodus käepärast alati ole ja ega selle vajadus tule ka iga päev meelde. Mure on aga selles, et nii jääb suitsuandur vahel isegi kuudeks kapinurgale või sahtlisse. Ja seal vedeledes ei saa see ju inimest kuidagi aidata!
Ohutusega kodus ja ka väljaspool kodu tuleks tegeleda kogu aeg. Mingil põhjusel on aga need teemad kahjuks võõrad. Päästeamet soovib olukorda parandada, aga tõhusama tulemuse jaoks oleks vaja kõigi kaasabi. Meil on mõned pakkumised, kuidas igaüks ise praegust olukorda parandada saab.
• Vaata oma kodu kriitilise pilguga üle, külasta internetilehte kodutuleohutuks.ee.
• Testi suitsuanduri tööd kontrollnuppu all hoides ja tee suitsuandurile hooldus, tolmuimejaga imedes kõigist suitsuanduri piludest.
• Külastades lähedasi ja tuttavaid, selgita, kas neis kodudes on suitsuandur olemas ning kas ka töökorras. Pole häbiasi ka seal peres suitsuandurit testida.
• Küttekolde ees olgu mittepõlev pind, näiteks puitpõrand olgu kaetud plekiga. Vaip ja muud süttivad materjalid kolde ette ei passi. Äsjases Läätsa traagilises tulekahjus puudus just seesama plekk ahju ees.
• Lahtist tuld, näiteks küünlaid, ei tohi jätta üksi. Kui lahkud toast, kustuta tuli!
• Kui tead kodu, kus tuleohutusega ei tarvitse olukord päris korras olla, teata sellest päästeala infotelefonil 1524. Nii saad kodunõustamise tellimisega ka sealse olukorra ohutumaks aidata. Ära arva, et see on kaebamine. Kui teatad, siis oled astunud sammu ligimese kaitseks. Kodunõustamine ei ole karistav, trahviv tegevus. Selle käigus antakse näpunäiteid, kuidas õnnetusest hoiduda.
Kes on sinu naabrid?
Soovitusi koduohutuseks on veelgi, kuid eelnevad on kõige elementaarsemad, kõige lihtsamad tegevused, mis ei vaja ei raha ega ka aega. Iseenda ja kodu ohutuse eest seismine ei ole ühekordne asi.
Ja veel! Kas tead, kes on sinu naabrid ja kuidas nad elavad? Kas võiksid neid endid ja nende probleeme teada varem või sobib sulle, kui saad neist teadlikuks alles siis, kui naaberkorteris peaks juhtuma tulekahju? Siis, kui teie kõigi kodud selles majas lõhnavad tulekahju järele, on kustutusveest märjad ja teil kõigil muresid kuhjaga.
Äsja Läätsal põlenud korteris plekki põrandal ahju ees polnud.”
Kortermajas ei piirdu kõik sellega, et paned ukse enda tagant kinni ning tehku teised seal väljaspool, mida nad tahavad. Jah, kõik naabrid ei soovi omavahel suhelda, kuid tuleks ikkagi proovida ja olgu just ohutusteemaline suhtlus selleks esimeseks prooviks.
Lõpetuseks üks näide, kuidas halvad asjad võivad lõppeda õnnelikult. Kuressaarest rohkem kui 40 kilomeetri kaugusel asuvas kodus sättis üksi elav eakas perenaine ennast juba magama, kui ootamatult hakkas tööle vingugaasiandur. Ehmatus oli suur, aga kuna perenaine ei suutnud anduri tööle hakkamise põhjust tuvastada, kutsuti asja selgitama päästjad. Kohalikud vabatahtlikud avasid ahju siibri, tuulutasid toad ja ohust teavitavad numbrid vingugaasianduril vähenesid kiiresti.
Kas oskate siit edasi mõelda või ette kujutada, mis juhtunuks selles kodus siis, kui nähtamatust mürgist teada andvat seadet poleks seal olnud?
Päästeamet tänab kõiki, kes on ohutuse teemadel kaasa mõelnud, kodukülastustel käinud ja abivajajast teada andnud. Ainult igaühe kaasabil saame sättida meie inimeste elujärje selliseks, et meil kõigil läheks hästi ja traagilisi õnnetusi ei juhtuks. Hoiame ennast!