Saada vihje

MAAILM: Miks me järgime Gregoriuse kalendrit?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1410. aastal valminud astronoomiline kell Praha vanalinnas raekoja seinal on gooti teaduse ja tehnika väljapaistev saavutus. See on vanim siiani töötav astronoomiline kell.
1410. aastal valminud astronoomiline kell Praha vanalinnas raekoja seinal on gooti teaduse ja tehnika väljapaistev saavutus. See on vanim siiani töötav astronoomiline kell. Foto: Wikipedia.org

31. jaanuaril 1918 heitsid eestlased magama ja ärkasid alles 14. veebruaril. Ei, see ei olnud enneolematult pikk uinak: toona veel viimaseid päevi Vene riigi koosseisus olnud Eesti võttis kasutusele ajaarvamise uue ehk Gregoriuse kalendri järgi.

Lääne-Eesti saartel oli uuele kalendrile üle mindud juba varem, 1917. aasta sügisel (Ruhnus juba 1915. aastal). Nüüd oli järg Mandri-Eesti käes. Vahepealsed 13 päeva lihtsalt kustutati kalendrist ning aasta pikkuseks kujunes 352 päeva.

Milles seisneb selle kalendri eripära? Enamikes maailma riikides on ajaarvestamise aluseks võetud Maa tsükliline liikumine ümber Päikese. Päikesekalendrit nimetatakse Gregoriuse kalendriks – Rooma paavsti Gregorius XIII auks, kes selle XVI sajandi teisel poolel kehtestas.

Kommentaarid
Tagasi üles