MAAILM: Miks me järgime Gregoriuse kalendrit?

1410. aastal valminud astronoomiline kell Praha vanalinnas raekoja seinal on gooti teaduse ja tehnika väljapaistev saavutus. See on vanim siiani töötav astronoomiline kell.

FOTO: Wikipedia.org

31. jaanuaril 1918 heitsid eestlased magama ja ärkasid alles 14. veebruaril. Ei, see ei olnud enneolematult pikk uinak: toona veel viimaseid päevi Vene riigi koosseisus olnud Eesti võttis kasutusele ajaarvamise uue ehk Gregoriuse kalendri järgi.

Tellijale Tellijale

Lääne-Eesti saartel oli uuele kalendrile üle mindud juba varem, 1917. aasta sügisel (Ruhnus juba 1915. aastal). Nüüd oli järg Mandri-Eesti käes. Vahepealsed 13 päeva lihtsalt kustutati kalendrist ning aasta pikkuseks kujunes 352 päeva.

Milles seisneb selle kalendri eripära? Enamikes maailma riikides on ajaarvestamise aluseks võetud Maa tsükliline liikumine ümber Päikese. Päikesekalendrit nimetatakse Gregoriuse kalendriks – Rooma paavsti Gregorius XIII auks, kes selle XVI sajandi teisel poolel kehtestas.

Tagasi üles
Back