ARVAMUS ⟩ Paks laps – ilus laps?
Koguni viiendik eestlastest on rasvunud

Kõik algab toitumisest.

FOTO: unsplash.com

Vastvalminud terviseprofiili järgi kasvab Eestis ülekaaluliste inimeste hulk ning laste ülekaalulisus ja rasvumine on üha suurem mure. Treener Virge Treieli ja perearst Elo Lemberi sõnul on ülekaalu põhjus küll imelihtne – inimesed söövad liiga palju ja liiguvad liiga vähe –, paraku ei taha paljud sellest aru saada.

Virge Treieli sõnul on ülekaalu põhjus lihtne – süüakse liiga palju ja liigutatakse liiga vähe.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Virge Treiel, treener, ema ja vanaema, endine kehalise kasvatuse õpetaja:

Seda, et vähem lapsi trenni jõuaks kui kümme-kakskümmend aastat tagasi, ma öelda õnneks ei saa. Nii minu kui ka teiste treenerite juures käib väga palju lapsi. Võib-olla on need siis lihtsalt õige mõtlemise ja õige eluviisiga lapsed? Ühed lihtsalt hoolivad oma tervisest ja teised mitte.

Kindlasti aga on laste ja noorte seas rohkem ülekaalulisi kui kümme-kakskümmend aastat tagasi.

Paari aasta eest lastega Tartus võistlustel käies vaatasin staadionil, et ülekaalulised poisid on vabatahtlikult trenni tulnud. Siis aga selgus, et need on kõige tavalisemad Eesti kaitseväe ajateenijad. Toona mõtlesin küll: kas need on siis keskmised eestlased, kõik ülekaalulised? Kus on Eesti riigi silmad?

Ülekaalu põhjus on lihtne – süüakse liiga palju ja liigutatakse liiga vähe. Ometi tundub, et sellest ei taheta aru saada. Lapsed aina istuvad ja näpivad telefoni, vanemad ei võta aga midagi ette, et seda muuta. Kas emad-isad siis ei mõtle lapse tervisele või arvavad tõesti, et “paks laps – ilus laps”? Või leiavad, et “küll on tore, et lapsel on hea söögiisu”?

Mõistsin juba 15 aastat tagasi, et mina kõiki inimesi õpetada ei suuda. Kui nägin, kuidas üheaastasele lapsele, et ta bussis rahulikult istuks, anti kätte krõpsupakk, mõtlesin, et ma lihtsalt ei jaksa alati sekkuda. See, et lapsed paksuks lähevad, on vanemate tegemata töö tagajärg.

Kui vaatan oma last, siis mulle tundub, et tänapäeva noored vanemad mõtlevad natuke rohkem, mida oma lastele süüa-juua anda ja mida mitte.

Eks minagi vaatasin, aga meie põlvkond, kes tuli nõukogude ajast, ei tahtnud oma lastele väga palju asju keelata. Ma väga loodan, et tänapäeva noored on natuke targemad.

Olen kuulnud arvamust, et magustatud joogid kui kurja juur tuleks seaduse tasemel ära keelata. Mina selliseid keelde ei poolda. Küll aga tuleks otsustajail aru saada, kui oluline on see, et koolis oleks piisavalt kehalise kasvatuse tunde. Laps ei jaksa ju ka muid aineid õppida, kui ta end füüsiliselt ei liiguta.

Kahest-kolmest kehalise kasvatuse tunnist nädalas jääb ilmselgelt väheks! Selline tund, mis võimaldaks lastel liikuda, peaks tunniplaanis olema iga päev. Seal ei pea ju ilmtingimata kaugust hüppama või jooksma, võib ka näiteks tantsida. Keha ja vaim on ju seotud.

Tartu Raatuse koolis, kus mu tütar õpetajana töötab, saavad lapsed iga päev liikuda. Lisaks kehalise kasvatuse tundidele on nädalas kaks-kolm liikumistundi. See on väga mõistlik lahendus.

Mina pooldan hinnete panemist kehalises kasvatuses. Õpetaja ei hinda kõiki ühe mõõdupuuga, vaid vaatab lapse arengut, pingutusvalmidust.

Küsisin oma 80-aastaseks saavalt emalt, kauaaegselt kehalise kasvatuse õpetajalt Milvi Vissilt, kuidas ülesöönud lapsed liikuma panna. Tema leidis, et hinded kehalises kasvatuses on olulised. Võimalus saada parem hinne motiveerib last end rohkem liigutama.

Selleks, et lapsed rohkem liiguksid, peaks neil olema ka eeskujusid. See on üks põhjus, miks me vajame saavutussportlasi – et nemad oleksid passiivsetele lastele eeskujuks. Paraku pole meil süsteemi, mis aitaks andekatel sportlastel esile tõusta. Selle koha pealt saaks küll riik väga palju teha.

Perearst Elo Lember.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Elo Lember, perearst, MTÜ Orissaare Sport juhatuse liige:

Olukord on hull – ülekaalulisi inimesi on meil tõesti palju. Ülekaalust saavad alguse paljud terviseprobleemid. Paraku ei oska inimesed end kõrvalt vaadata. Nemad väidavad, et ei söö üldse palju, aga nende kehakaal ja toidukogused näitavad midagi muud.

Meie naised on tublid küpsetajad – teevad küll leiba, saia, küll kooke. Toitumisharjumused tulevad aga kodust.

Olen püüdnud kummutada inimeste arvamust, et ülekaal tuleneb tema lapsepõlvest või selle põhjuseks on ravimid. Tegelikult algab kõik söömisest, liiga suurtest toidukogustest. Palju on rõhutatud, et eestlased söövad liiga palju liha. Samas – liha üksi paksuks ei tee. Pealegi on liha tarvis, et B12 vitamiini kätte saada. Ülekaalu põhjustab süsivesikute rikas toit – sai, leib, kartul, makaronid, kus on palju süsivesikuid.

Poes on toiduvalik väga suur ja paksuks tegev toit on odav. Sai ei maksa ju midagi. Kui tahad aga teha tervisliku salati, panna sinna sisse avokaadot, oliive, hakkab see rahakotile.

Ka laste ülekaalulisus ja vähene liikumine on hirmus suur probleem. Kümme-viisteist aastat tagasi oli levinud arusaam, et maalapsed liiguvad palju – jooksevad ja mängivad õues. 

Tänapäeval nad seda enam ei tee – õues liikumist jääb üha vähemaks. Seega olen mina raudselt seda meelt, et igasse koolipäeva peavad kuuluma kehalise kasvatuse tunnid. Kahjuks seda vist niipea ei saavutata.

Kuidas lastes liikumise vastu taas huvi tekitada? Meie, täiskasvanud, peame olema eeskujuks ja utsitajaks.

Olen seda meelt, et kui laps on paks, siis on see puhtalt tema vanemate süü. Kui laps on harjunud krõpse ja kokakoolat saama, kes selle harjumuse siis tekitanud on?

Võib-olla peaksime hakkama lapsevanemaid koolitama? Usun, et iga isa ja ema tahavad oma lastele parimat, aga nad ei tea, mis see parim on.

Orissaare laste seas pole ülekaalulisus õnneks nii suur probleem. Eks meilgi ole neid, kes ainult kodus istuvad, silmad ekraanis kinni, ja kaloririkast toitu mugivad. 

Oleme aga püüdnud siinseid lapsi maast madalast liikuma saada – lasteaias tegutsevate liikumisringide kaudu, edasi juba algklassides nende liikumisharjumust tugevamaks muuta. Kes on harjunud liikuma, sellel kehakaaluga üldjuhul probleeme ei ole.

Marit Berendson.

FOTO: Erakogu

Marit Berendson, toitumisnõustaja:

Minu hinnangul on ülekaalulisuse “epideemia” põhjuseks teadlikkuse puudumine. Enamik inimesi küll teab, et tasakaalustatud toitumine on tervislik, aga samas ei tee vahet süsivesikutel, valkudel, rasvadel. Kuidas on siis üldse võimalik tasakaal saavutada ja mis kasu on sellest väitest, et tasakaalustatud toitumine on tervislik, kui ei osata seda tasakaalu luua? Tasakaal on kaalu langetamise ja hoidmise juures olulisim osa.

Minu meelest võiks koolides ammu juba olla eraldi toitumisõpetus. Toidust algab ju kõik pihta, toit on elu alus, kütus inimkehale, toit võrdub tervis, mis võrdub ka omakorda tervislik kehakaal. “Epideemia” vaktsiiniks on siis inimeste teadlikkuse tõstmine. Mina annan igapäevaselt toitumisnõustajana endast parima, et seda teadlikkust tõsta.

Viiendik eestlastest on rasvunud

Eesti terviseprofiili järgi on ülekaalulisus Eestis suur rahvatervise probleem. Rasvunute suure osakaalu poolest – koguni viiendik elanikkonnast – kuulub Eestile Euroopa Liidus Malta ja Läti järel kolmas koht.

Üha suurem probleem on ka laste ülekaalulisus ja rasvumine. Selliste laste osakaal on Eestis viimase kahekümne aasta jooksul kõvasti kasvanud, jõudes 16 protsendini.

Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2018. aastal valminud raporti andmeil on Saare maakonnas ülekaalulised 19% õpilastest. Kehamassiindeksi järgi on ülekaalulised 20% Saare maakonnas elavatest poistest ja 19% tüdrukutest. Rasvunud õpilasi on aga 11% ehk 15% poistest ja 7% tüdrukutest.

Kõige suurem oli ülekaaluliste õpilaste osakaal Hiiu ja Lääne (21%) maakonnas, kõige väiksem aga Tartumaal (14%). Rasvunud laste osakaal Hiiumaal küündis lausa 16 protsendini, samas kui Harju-, Jõgeva- ja Võrumaal oli neid 9%.

Eesti terviseprofiili järgi on Eesti elanike kehaline aktiivsus väiksem kui EL-i keskmine. Kui Euroopa Liidus elavatest täiskasvanutest 64% on nädala jooksul vähemalt 150 minutit kehaliselt mõõdukalt aktiivsed, siis Eestis vaid 60%.

Ligi pool (40–45%) täiskasvanutest puuvilju ja köögivilju iga päev ei söö. Euroopa Liidus keskmiselt on selliseid täiskasvanuid kolmandik.

Vaatamata ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaalu suurenemisele ei ole probleemi lahendamiseks eriti palju ära tehtud, tõdevad ülevaate koostajad.

Tagasi üles