:format(webp)/nginx/o/2023/05/18/15330205t1h20f5.png)
“Pärast Suurbritannia lahkumist pole Euroopa Liidus enam ühtegi riiki, mis poleks olnud natslike teljeriikide liidus, poleks teinud Natsi-Saksamaaga koostööd või mida Natsi-Saksamaa poleks okupeerinud.” Sellise provokatsioonilise avaldusega esines Moskvas Jalta konverentsi 75. aastapäevale pühendatud näituse avamisel Venemaa poliitik Vjatšeslav Nikonov.
Vene riigiduuma ühe mõjukama saadiku kõne 3. veebruaril näituse “Jalta 1945. Tõde võidust ja ajaloo õppetunnid” avamisel tõmbas kogu Euroopas suurt tähelepanu, nagu ka poliitiku blogisissekanne ja ajakirjanduses ilmuvad sõnavõtud.
Vjatšeslav Nikonov ei nõustu lääneriikide tõlgendusega ajaloosündmustest ega jaga ka Lääne seisukohti Euroopa Liidust. Tema arvates peaks Euroopa Liit olema enesekriitilisem ja senisest enam mõtisklema selle üle, millised riigid on jäänud tema koosseisu.
“Seal on vaid hitlerliku koalitsiooni liikmed või riigid, mis tegid selle koalitsiooniga koostööd... Seal pole enam ühtegi riiki, mis oleks Hitleri vastu aktiivselt välja astunud. Prantsusmaa oli ju alistatud ja kõik tema tehased töötasid Natsi-Saksamaa huvides.”
“Praegu on ajaloosündmuste tõlgendamise küsimuses puhkenud terav võitlus. Meid süüdistatakse, et Nõukogude Liit kannab koos Natsi-Saksamaaga võrdset vastutust Teise maailmasõja vallapäästmise eest,” kirjutas Vjatšeslav Nikonov ajalehes Vzgljad.
Nikonovi arvates ei peaks Euroopa Liit Venemaale ajalugu õpetama. “Vaadake, kes meie üle täna kohut mõistavad! Nad räägivad meile, millal oleks vaja olnud vabastada Oświęcim, nad räägivad võrdsest vastutusest [maailmasõja vallapäästmise eest].”
Vjatšeslav Nikonov on president Putini partei Ühtne Venemaa liige ning riigiduuma hariduse ja teaduse komitee esimees. Lisaks kuulub ta töögruppi, mille ülesandeks on valmistada ette Venemaa põhiseaduse muutmise ettepanekud.
Soome ajalehe Ilta-Sanomat andmetel on Nikonovil aga veel üks tähtis ülesanne – viia ellu presidendi kaasmaalaste toetamise poliitikat. Ta on fondi “Vene maailm” juht. Selle fondi rajas Putin juba 2007. aastal, et ühendada välismaal elavaid venelasi ja levitada välisriikides Kremli sõnumit.
63-aastasel Vjatšeslav Nikonovil õnnestus kodumaal kõrge positsioon saavutada paljuski tänu oma kuulsatele esivanematele: ta on Nõukogude Liidu kunagise välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotovi tütrepoeg. Ajaloohuviline peaks hästi teadma, et Molotovi ei ümbritse just eriti hea kuulsus.
Nikonovi ema Svetlana Molotova oli Vjatšeslav Molotovi ainuke laps. Nikonovi isa, NKVD töötaja, töötas hiljem Moskvas Venemaa Välisministeeriumi Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis (MGIMO), mida ka praegu peetakse õppeasutuseks, kus valmistatakse ette professionaalseid luurajaid. Vjatšeslav Nikonov ei nõustu, et Nõukogude Liitu võiks pidada koos Natsi-Saksamaaga Teise maailmasõja algatajateks, ehkki tema lihane vanaisa sõlmis Saksamaaga kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti.
1939. aasta augustis allkirjastasid Nõukogude Liit ja Saksamaa kahepoolse mittekallaletungipakti, mille salajane lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe riigi mõjutsoonideks. Soome, Eesti, Läti, Poola idaalad ja Rumeeniale kuulunud Bessaraabia läksid Nõukogude Liidu mõjusfääri, Leedu ja Poola lääneosad anti aga Saksamaale.
Kohe pärast pakti allkirjastamist hakkasid Saksamaa ja Nõukogude Liit seda ellu viima. Saksamaa ründas Poolat juba 1. septembril, vaid nädal pärast MRP sõlmimist. Nõukogude Liit tungis aga Ida-Poolasse 17. septembril. Meie põhjanaabri Soome kord saabus 1939. aasta 30. novembril, kui Moskva alustas Talvesõda.
Vjatšeslav Nikonovi arvates on Lääne ajaloolaste kriitika MRP aadressil põhjendamatu.
“Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti vihatakse Läänes ühel põhjusel – 1939. aastal plaanisid lääneriigid korraldada Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule. Meil õnnestus see plaan toona nurja ajada. Me suutsime oma kaitsevõimet tugevdada ja lõppkokkuvõttes võitsime fašismi,” kirjutas ta.
Venemaa valmistub tähistama 75 aasta möödumist Natsi-Saksamaa purustamisest. President Putin soovib, et pidustustele saabuks võimalikult palju välisriikide juhte. Eriti on aga oodatud USA president Donald Trump, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Briti välisminister Boris Johnson.
Veebruari alguses möödus 75 aastat Jalta konverentsist, kus osalesid Nõukogude Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia delegatsioon.
Jalta konverentsil arutasid toona veel liitlased Teise maailmasõja lõpetamist, Natsi-Saksamaa jagamist okupatsioonitsoonideks ja Hitleri okupeeritud Euroopa vabastamise muid küsimusi ning sõlmisid ka mitu kokkulepet.
Kohe pärast sõda selgus aga, et Ida-Euroopa sattus vihma käest räästa alla: Nõukogude Liit lülitas selle oma eluliste huvide sfääri. Oletatakse, et Stalin rikkus mitmeid lubadusi, mis ta oli Jaltas Rooseveltile ja Churchillile andnud.
“Kõik GULAG-i kohta kuuldu oli vanaisa jaoks vaid väike episood viisaastakute suurehitiste ja sõjaks Saksamaaga valmistumise foonil. Loomulikult ta kahetses seda, mis juhtus, kuid neisse probleemidesse süvenemiseks ei jagunud tal lihtsalt aega.”
- Vjatšeslav Nikonov
Vjatšeslav Nikonov sai oma nime aga vanaisa Vjatšeslav Molotovi järgi, kes oli Jalta konverentsil Stalini suur abiline. Nikonov on hariduselt ajalooteaduste doktor ning ta on oma vanaisast avaldanud rohkesti teaduslikke artikleid ja raamatuid.
Veel on Vjatšeslav Nikonov kirjutanud mitu ajalooõpikut, mida praegu Venemaa koolides agaralt kasutatakse. Õpikutes toodud tõlgendused lähevad üldtunnustatud ajalookäsitlusega täielikult vastuollu.
Võtame näiteks Talvesõja. Kui uskuda Nikonovi õpikut, siis tegid kurikuulsad Mainila lasud 1939. aastal hoopiski soomlased. Õpikus on kirjutatud: 1939. aasta 26. novembril teatas Nõukogude valitsus, et Soome suurtükivägi tulistas Mainila küla lähedal Nõukogude territooriumi, mille tagajärjel sai surma mitu punaarmeelast. Neli päeva hiljem algas sõda, mida ajalookirjanduses kutsutakse kas Soome sõjaks või Talvesõjaks.
Soome ajalooõpikutes peetakse aga Mainila vahejuhtumit hoopiski venelaste provokatsiooniks, et saada põhjendust Talvesõda alustada. Sama on hiljem väitnud ka mitmed Venemaa ajaloolased ja isegi Nõukogude Liidu hilisem liider Nikita Hruštšov.
2010. aastal rääkis Vjatšeslav Nikonov Ukraina venekeelses nädalalehes Bulvar Gordona, kuidas ta oma kuulsa vanaisaga poliitilistel teemadel sageli diskuteeris. Vjatšeslav Molotov suri 1986. aastal 96 aasta vanusena. Nikonov oli siis 30.
Küsimusele, kas nende vestluste käigus oli Molotov väljendanud mingeid süümepiinu möödunule tagasi vaadates – ulatus ju Stalini ajal represseeritute arv miljonitesse –, vastas Nikonov pikemalt mõtlemata: “Ei! Vanaisa tunnistas, et metsa toona raiuti [ja laaste lendas]. Kuid kõigel, mis 1937. aastal riigis toimus, ei jõudnud silma peal hoida.
Repressioonidega tegeles eriteenistus, kuid sellised inimesed nagu minu vanaisa pidid ju juhtima suurt riiki ja nad töötasid 18–20 tundi ööpäevas. Kõik GULAG-i kohta kuuldu oli neile vaid väike episood viisaastakute suurehitiste ja sõjaks Saksamaaga valmistumise foonil. Loomulikult ta kahetses seda, mis juhtus, kuid neisse probleemidesse süvenemiseks ei jagunud tal lihtsalt aega.”
Nikonovi sõnul mõistis vanaisa väga hästi Jossif Stalini tegevust. “Vanaisa arvas, et paljud oli represseerimise ära teeninud.”
Vjatšeslav Nikonovi vanaema Polina Žemtšužina kannatas samuti Stalini režiimi tõttu. 1949. aasta jaanuaris ta vahistati süüdistatuna riigireetmises. Žemtšužina saadeti asumisele Kasahstani, kust ta pääses alles pärast Stalini surma 1953. aastal. Kas karjääri või siis kommunistlike veendumuste nimel pidi Vjatšeslav Molotov kõige sellega leppima.
“Vanaisa sai väga hästi aru, et kõik see oli osa tema vastu suunatud poliitilisest mängust. Ta ise elas samuti arreteerimise ohus... Arvan, et pikapeale ta lihtsalt harjus kõige sellega,” meenutas Vjatšeslav Nikonov Ukraina nädalalehele kümme aastat tagasi.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)