KAI KREOS ⟩ Koroonakriisis õppigem teiste riikide kogemustest!

Kai Kreos, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Aasia keskuse juht

FOTO: Rene Riisalu

"Vaid täpne ja põhjalik statistika ning haigete ja kontaktsete jälgimine aitab meil olukorrast välja tulla,“ kirjutab saarlane Kai Kreos.

Olles jälginud koroonaviiruse levikut Hiinas alates jaanuarist ning hoides end kursis arengutega ka mujal maailmas, tunnen vajadust võtta sõna Eesti valitsuse ja Terviseameti kohta. Ma ei ole terviseekspert, aga usun, et globaalses kriisiolukorras on meil vaja õppida teiste riikide kogemustest, kes on sama protsessi juba ise läbi käinud (ühtlasi on tegemist ka Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO ametliku soovitusega). Lisaks on meil vaja selget ja kontrollitud  info jagamist, et anda inimestele vastused, mida nad ootavad.

Esiteks. Viis, kuidas Eesti Terviseamet kriisile reageerib, on olnud kahjuks puudulik. Kui esialgu levitati infot, et asümptomaatilised patsiendid viirust ei levita ning seega pole ka probleemi Milano võrkpallitiimi minu kodulinna Kuressaarde toomisega, siism üllatus-üllatus, kuu pärast tuli välja, et nii, nagu Hiina põhjal tehtud statistika juba kuid tagasi väitis, levib viirus ka enne sümptomite avaldumist. Süüdlaseks tehti kohalikud korraldajad ja Saaremaa vald, samal ajal kui Terviseamet muutis sujuvalt oma retoorikat. Selleks hetkeks oli aga liiga hilja. Infot, millel puudub teaduslik tõestus, on Terviseameti poolt tulnud veelgi, mis kohati tekitab tunde, et välismeediale ja välismaal koostatud analüüsidele ei pöörata mingit tähelepanu.

Vale ülevaade ja vastuseta küsimused

Teiseks. Olen täielikus hämmingus Eesti valitsuse ja terviseameti seisukohast haigeid inimesi mitte testida. Seetõttu loeme viimastel päevadel uudiseid stiilis “Nakatunute arvu kasv on pidurdunud”, mis annavad täiesti vale ülevaate olukorrast. Ei ole saladus, et riigid, kes on kriisist pehmemalt välja tulnud (nt Lõuna-Korea) või kes on kriisist suuremas osas üle saanud (nt Hiina), on testinud pea kõiki sümptomaatilisi patsiente ja seeläbi tuvastanud haiged ja nende kontaktsed, keda hoitakse reaalselt ka jälgimise all. Vaid täpne ja põhjalik statistika ning haigete ja kontaktsete jälgimine aitab meil olukorrast välja tulla.

"Kas meil ei ole piisavalt raha, et inimesi testida? Kas meil on puudu inimestest? Kas meil on puudu testidest? Kõigi küsimuste osas saaks leida lahenduse."

Veel üleeile hommikul olin rõõmus uudise peale, et testimist laiendatakse. Eile hommikul aga purunes  ka see lootus, kui tuldi välja juhistega testida vaid inimesi, kes on 80+ (seejuures on Eesti keskmine eluiga 77 aastat), tõsiste krooniliste haigustega või töötavad „eesliinil“. See ei muuda senist olukorda mitte kuidagi, vaid näitab pigem seda, et plaanime testida veelgi vähem inimesi ning paneme sellega ohtu kogu ühiskonna.

Kolmandaks. Haigeid patsiente praeguse info järgi teist korda ei testita. See loob olukorra, kus haigetel patsientidel ei ole võimalust teada saada, millal on turvaline taas inimeste sekka minna. Kas nakkusohtlik seisund lõppeb tõesti 7-14 päeva pärast, nagu ütleb Terviseamet, või kestab see periood 28 päeva, nagu ütlevad välismaalt pärinevad analüüsid? Meie seda teada ei saa, sest testimist ei toimu ning jääb iga inimese enda südametunnistusele, millal nad otsustavad teiste sekka tagasi minna.

Võin aidata kontakte luua

Kogu selle teema kokkuvõtteks on mul lihtsalt üks küsimus: miks me sellises olukorras oleme? Kas meil ei ole piisavalt raha, et inimesi testida? Kas meil on puudu inimestest? Kas meil on puudu testidest? Kõigi küsimuste osas saaks leida lahenduse. Võin aidata luua kontakte Hiina ettevõtetega, kes pakuvad näiteks COVID-19 testimise komplekte müügiks.

Kui probleem on mujal, siis vajaks ka see selgitamist, sest praegu viibime keset segadusse ajavat infot ega saa vastuseid ühelegi raskele küsimusele.

Ühtlasi soovitaksin Terviseametil suhelda Hiina, Lõuna-Korea, Singapuri ja teiste riikide kollegidega, et nende kogemusest õppida. Lugege analüüse, mille on koostanud riigid, kes on kriisiolukorras juba kuid. Vaid nii saame kriisist üheskoos üle. 

PS: Teiselt poolt on tore näha, et Eestis toimub ka positiivseid arenguid kriisi vastu võitlemisel (häkatonid jms). Seega ei ole mu eesmärk kindlasti öelda, et Eesti tervikuna ei tule kriisiga toime, vaid juhtida tähelepanu probleemidele, mis vajaksid lahendamist. Ühtlasi kiidan seda, kuidas SA Kuressaare Haigla on kriisile reageerinud – olete tublid!

Inimesed, palun jääge koju!

Tegemist on mu isikliku, mitte EAS-i arvamusega.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles