PILLIMÄNGU DISTANTSÕPE: Sol-mažoor võib netiavarustes sõlme minna

DIGITAALNE DISTANTS: Piilimängu distantsõppe parim viis on reaalajas õpilasega suhtlemine, mis eeldab aga mõlemal osalisel esmajoones korralikku internetiühendust. Foto: Kairit Levit

Sarnaselt teiste õppeasutustega kolm nädalat distantsõppel olnud Orissaare muusikakooli õpetajad ja õpilased saavad uutmoodi reaalsuses hakkama iga päevaga aina paremini. Jaguks vaid kõigile piisavalt jõudsaid arvuteid ja nobedat netti.

Pärast eriolukorra kehtestamist läks lastel ja peredel esimene aur kindlasti üldhariduskooli teistmoodi õppevormi ja ülesannetega harjumiseks. Aga nüüdseks on nende päevakavas omale kohale nihkunud ka huvikoolid. Need, mis saavad nö kaugjuhtimisega tegutseda.

„Nüüdseks hakkab mingi rütm tekkima nii õpilastel kui õpetajatel. Samas tundub, et õpilastel hakkab tekkima ka kerge väsimus. Õnneks on kahe nädala pärast koolivaheaeg,“ rääkis Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu.

Õpe reaalajas ja salvestamine

Muusikakoolis käib distantsõpe kolmandat nädalat. Olenevalt ainest ja õpilaste võimalustest kasutavad õpetajad erinevaid lahendusi - nii reaalajas tunde erinevate videokonverentsi tarkvarade abil (Zoom, Skype, Messengeri videokõned jms.) kui ka failide vahetamist.

„Reaalajas tunni tegemise eelis on see, et on olemas otsekontakt ja õpetaja nägu ning hääl ei lähe õpilasel meelest ära. Reaalajas tundides õpetaja kohe õpilast suunata õigeid asju tegema,“ rääkis Nõu. Failide vahetamise eelis on aga see, et heli ja pildi kvaliteet ei ole nii palju kokku pakitud.

Muusikakooli õpetaja jaoks on oluline kuulda võimalikult head heli ja kvaliteedi mõttes on parim variant kui õpilane oma esituse üles filmib ja õpetajale näiteks YouTube'i kaudu jagab. Failide vahetamise hea külg on see, et õpilasel endal on samuti võimalus ennast kõrvalt jälgida ja koos õpetajaga esitust analüüsida.

„Paljud muusikakooli õpetajad ongi kasutusele võtnud mõlemad variandid. Üks tund reaalajas ja teine salvestatud esituse analüüsimine ja tagasiside andmine nii reaalajas kui ka tekstina,“ ütles Nõu.

Koos eelklassiga on Orissaare muusikakoolis praegu 95 õpilast. „Eelklassi jätsime hetkel seisma, aga kõiki muid muusikakooli aineid proovime ikkagi edasi anda,“ lausus Nõu, kelle kinnitusel on erialaõpetajad enamuse õpilastega kontakti saanud. „Pillimäng nõuab järjepidevat ja regulaarset harjutamist. Kui kuuks või paariks auk sisse jääb, siis läheb jälle palju aega, et uuesti tagasi endisele tasemele saada,“ selgitas ta.

Võtmesõnadeks tehnika ja netikiirus

Kui muusikakooli ruumides on õpilased suhteliselt võrdses seisus, siis distantsõppes hakkavad õppetöö tulemuslikkust mõjutama igasugused asjaolud. Milline tehnoloogia on õpilasel kodus kasutada? Kui kiire internet on kodus? Kas lapsevanem on kodus toetamas või tegemas oma päevatööd? Kui vastutustundlik on õpilane ise ? Kõik need asjaolud mõjutavad distantsõppes ka töö tulemust.

„Oleme ka muusikakooli poolt õpilasi nii palju toetanud kui saame. Oleme muusikakoolist andnud digiklavereid ja sülearvuteid koju kasutada,“ lausus Nõu ja lisas, et distantsõppe murekohad ongi paljuski just tehnilise iseloomuga.

„Muusika õppimise juures on heli kõige olulisem ja kõige rohkem mõjutab helikvaliteeti videokõne ajal internetikiirus. Hea kiirus peab olema nii õpilasel kui ka õpetajal. Kõigil õpilastel ei ole paraku võimalik kasutada sülearvutit või lauaarvutit kaameraga ning kasutatakse ainult nutitelefoni,“ selgitas Nõu.

Kodus on võib-olla mitu internetikasutajat samal ajal võrgus või vaatab keegi pereliikmetest televiisorit, mis kasutab sama ühendust. See kõik mõjutab interneti kiirust. „Kui on hea tehnika, internet on kiire ja lapsevanem ka tundi toetamas, siis on võimalik ka pilli ja laulmist distantsilt õppida,“ kiitis Nõu.

Direktor märkis, et uut tehnoloogiat oleks vaja ka muusikakoolile endale. Viimastel aastatel on ta püüdnud muusikakoolile erinevate projektiga abil hankida varustust kvaliteetseks video- ja helitöötluseks. „Muusikakooli eelarvesse ei ole siiani nii suured investeeringud ära mahtunud. Projektikonkurssidel pole need ideed kah veel sõelale jäänud, aga peab edasi taotlema. Igatahes üks korralik video- ja helitöötluse arvuti koos tarkvaraga kuluks täna muusikakoolile vägagi marjaks ära. Kontoriarvutid vajalikke programme jooksutada ei suuda,“ rääkis Nõu.

KAUGJUHTIMISEGA: Klaverõpetaja Kairit Levit annab praegu tunde arvutipildi vahendusel. Foto: Lagle Levit

Klaveriõpetaja Kairit Levit igatseb inimlikku maailma ilma tehnika ja juhtmeteta

Täna sai läbi kolmas nädal distantsõpet. Ka Orissaare Muusikakoolis. Tööd on olnud palju. Otsida erinevaid võimalusi, näha, kuulda, tunnetada ja suhelda. Ja kõike seda mitme tehnilise vidina abil, õppides kasutama erinevaid programme. Esimene peataolek on nüüd möödunud ja oleme leidnud üles ka selle õppevormi head küljed.

Pilliõpe käib suures osas videopildi vahendusel. See nõuab nii lastelt kui ka õpetajatelt palju suuremat keskendumist, üksteise kuulamist ja pingutamist õpilaselt, et ise aru saada ja tulemuseni jõuda. Ka õpetaja abi on ju mitme tehnilise vidina taga.

Pärast videotundi on siiski nii mõnigi kord vaja veel kirja teel väikseid abimaterjale üksteisele saata - nooditeksti selgitada või salvestusi jagada. See, mis käib klassiruumis kiire ettenäitamisega, tuleb nüüd püüda põhjalikult sõnadega lahti seletada. Aga me liigume kogu aeg edasi ilusa tulemuse poole.

Lisaks füüsilisele tervisele on praegu vaja pöörata erilist tähelepanu ka sellele, et vaim vastu peaks. Ka lastel. Mul on ütlemata hea meel õpilastele igal nädalal mitu korda teatada: “Sul läheb hästi! Sa saad hakkama!” Ja on tore näha säravaid nägusid. Mis siis, et hetkel läbi ekraanide. Igatsen ja ootan oma inimlikku maailma ilma tehnika ja juhtmeteta, kuid olen tänulik, et oleme suutnud praeguses olukorras kohaneda ja õppida.

Silm silma või ekraan ekraani vastu?

Mida vanem on õpilane, seda lihtsam on tundi läbi viia. Loomulikult läheb palju asju otsese kontakti puhul kiiremini. Õpetaja saab klassis kohendada kohe õpilase õiget keha- või käteasendit. Näiteks viiuli erialal on väga oluline see, kuidas poognat käes hoida. Nutitelefoni kaudu on seda üpris keeruline seletada või parandada, aga õnneks on õpetajad loovad ja mõtlevad erinevaid lahendusi välja, et info kohale jõuaks.

Algajad ei oska ka alati enda pilli ise häälestada ja ka lapsevanemad ei pruugi sellest mitte midagi teada. Kui õpilane käis muidu kaks korda nädalas muusikakoolis pillitunnis, siis sai õpetaja tal kaks korda nädalas pilli häälestada. Nüüd peab seda distantsilt juhendama ja õpilane peab lapsevanemaga koos ise sellega hakkama saama.

Osade õpilaste jaoks on enda pillimängu filmimine ja selle jagamine õpetajale psühholoogiliselt raske ja nendega ei saa kohe seda meetodit kasutada. Samas on õpetajad positiivse poole pealt rääkinud, et õpilaste vastutustunne on kohati tõusnud. Koduseid ülesandeid tehakse hoolikamalt.

Tundub, et tundi on kergem tulla pooliku harjutamisega kui jagada endast videoklippi kehva esitusega. Nüüd kui õpetaja ei saa enam õpilase eest nii palju vastutust endale peale võtta, tekib vaba ruum, kus õpilane saab ise enda eest vastutuse võtta ja paljudega ongi see juhtunud.

Distantsõppe miinus on see, et tehnoloogia kaudu on kergem õpetajat eirata. Õpilane lihtsalt ei vasta kirjadele või kõnedele. Õnneks on neid juhtumeid väga vähe ja õpetajad mõistavad ka seda, et esimene ehmatus läks noortel üldhariduskooli distantsõppega harjumiseks.

Igal nädalal toimuvad meil õpetajatega ka õppenõukogud videokonverentsina, kus õpetajad saavad rääkida oma kogemustest ja jagada üksteisele nippe ning trikke. Lisaks oleme teinud õpetajatele, lapsevanematele ja õpilastele YouTube-i Orissaare muusikakooli avaliku kanali, kus on videoklippidena õpetusi ja juhendeid erinevate tarkvarade kasutamise kohta.

Murekoht on õpetajate valmidus uusi tarkvarasid õppida ja kasutada, aga õnneks on kõik õpetajad olnud hakkamist täis ning kohanenud uue olukorraga. Ma usun, et peale kriisi jäävad nii mõnedki e-õppe vahendid või keskkonnad ka edaspidi kasutusse, sest need saavad toetada kontakttundide koduseid ülesandeid.

Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu