Kuressaare näitusehooaeg kogub tuure
Galerii!

KIREV NAGU SAAREPIIGA SEELIK: Leelo Leesi näitusetöödest mahukaim on sarjas "Saja rahva lood" ilmunud muinasjutuvihikute kogumik. Seda materjali hulga poolest, sest kunstnik on teinud köiteid ka lehekülgede poolest palju paksemale piiblile.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Viimase nädala jooksul on taasavatud näitusesaalides üles pandud mitmeid uusi väljapanekuid. Eile esitleti Kuressaare linnuse keldrisaalis Leelo Leesi ja Audra Selskaite näitust "Köidetud muinasjutud".

Nagu pealkirigi ütleb, saab näha kunstnikke inspireerinud tähenduslike lugude ja rikkalike illustratsioonidega muinasjuturaamatute kunstilisi köiteid. Leesi tööd on lakoonilise kujundusega, enamasti aplikatsioontehnikas, lisaks ka laserlõike, fooliumtrüki ja akrüülmaali tehnikas; materjalideks taimparknahk, vineer ja pabernahk. Selskaite köited on traditsioonilises laadis – mugandatud Prantsuse köites, kus ta kasutab taimparknahka ja vineeri, dekoorina nahavooli, linoollõike ja intarsiatehnikat.

Leesi ja Selskaite lõpetasid Eesti kunstiakadeemia nahakunsti erialal 1990. aastal. Leesi töötas seejärel Tartu kunstikoolis nahkgalanterii õpetajana ja Tartu ARS-is tiraažikunstnikuna ning on praegu Kuressaare ametikooli disaini õppesuuna nahkkäsitöö õpetaja. Audrone Selskaite on vabakutseline akvarellist ja nahakunstnik, kes tegeleb põhiliselt köitekunstiga.

Näitus oli esimest korda eksponeeritud Vilniuses Sv. Jono gatve Galerijas 2019. aasta alguses. Kuressaare linnuses saab väljapanekuga tutvuda 28. juunini.

Kivi on elav

Saaremaa kunstistuudio galeriis on avatud Külliki Järvila graafikanäitus "Kivi jälg paberil". Kunstniku oma sõnul on tegu austusavaldusega litograafiale ja vähestele litomeistritele. Ta selgitas, et kunstnik ja litograaf võivad ka ühes isikus olla, kuid tavaliselt trükib ja vastutab töö hea tulemuse eest siiski meister.

"Kivi on elav materjal, igal kivil on oma iseloom. Nii on hallid kivid kvaliteedilt paremad kui kollased, kuid parima tulemuse saamiseks peab õppima kivi hinge tundma ja temaga suhtlema. Kui kunstniku töö on tehtud, võtab kivi enda hoole alla litomeister, kelle oskustest sõltub viiskümmend protsenti lõpptulemusest," nentis Järvila.

Enamik kunstniku näitusel olevatest töödest on trükkinud läbi aegade Eesti parim litomeister Voldemar Kann, mõned ka Aleksander Bakanov Moskva lähedal Ženesi loomingulises baasis. Viimaste aastate tööde eest on ta tänu võlgu Jaak Visnapile ja Jaan Škerinile Tallinnast. Gotlandil Visby graafikaateljees valminud tööd trükkis Järvila ise.

Raegaleriis maalid

Näitusel on ka kaks tööd mokulitotehnikas. See sarnaneb litograafiale, kuid kivi asemel kasutatakse erinevate puude vineeri. Tehnikat tutvustas ukraina kunstnik Oksana Statiychuk möödunud aastal ürituse Muhu Print 2019 ajal Nõmmküla kunstitalus.

Näitus "Kivi jälg paberil" jääb avatuks 26. juunini.

Raegaleriis saab aga vaadata Peeter Singi (1902–1957) maalinäitust "Taeva vari". Vaimuliku, kunstniku ja luuletaja looming kannab 1920ndate ja 1930ndate aastate vaimse keskkonna märke. Sink on maalinud peamiselt maastikuvaateid: kanarbikunõmmi, vaikseid loojanguhetki randadel, keerukaid pilvemaastikke, Eesti külamotiive, aga ka Kaukaasia mägesid, eelistades sümbolistlikke motiive, mis on inspireerinud ka paljusid tema luuletusi.

Näitus on avatud 22. juunini.

Tagasi üles