Antarktikat peetakse suurimaks metsiku loodusega piirkonnaks meie planeedil. Inimkonna jaoks avastati see maailmajagu 200 aastat tagasi. Sellest ajast on inimene hakanud üha enam Antarktikat mõjutama.
MAAILM ⟩ Inimtegevuse mõju Antarktika loodusele
Peamiselt teadusanalüüse avaldavas Austraalia veebiväljaandes The Conversation ilmunud artiklis kirjutavad teadlased Daniella McCahey ja Alessandro Antonello, et viimase kahe aastasaja jooksul on Antarktika looduslik mitmekesisus inimtegevuse tagajärjel märkimisväärselt kahjustatud. McCahey on Texase tehnikaülikooli, Antonello aga Adelaide´is asuva Flindersi ülikooli teadur.
200 aastat tagasi 17. novembril nägi Ameerikast Connecticutist pärit Nathaniel Palmer Antarktikat. 1820. aastal juhtis ta ühte kolmest ekspeditsioonist lõunamandrile. Erinevalt aga Fabian von Bellingshausenist ja Edward Bransfieldist, kes olid Antarktika lähistele jõudnud juba sama aasta alguses, oli Palmer kirglik hülgekütt. Seepärast taipas ta kohe, millist majanduslikku kasu võib mereloomade poolest rikkast piirkonnast lõigata.