MAAILM ⟩ Gerhard Schröder kritiseeris Kremli poliitikat

Gerhard Schröder Foto: Internet

Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder andis nädalakirjale Der Spiegel pikema intervjuu, milles ta kritiseeris esimest korda avalikult Kremli poliitikat.

Praegu kuulub Gerhard Schröder kahe Venemaa suurema energiakompanii (Rosneft ja Gazpromile kuuluv Nord Stream 2) juhtkonda. Seepärast on üllatus, et intervjuus Der Spiegelile söandas ta Kremli juhtkonda veidi kritiseerida. 

Kõnealune intervjuu ilmus täpselt nädal tagasi 16. jaanuaril. Selles väitis Saksamaa ekskantsler mitmel korral, et Kreml on rikkunud rahvusvahelise õiguse norme. 

Vestluses tuletasid ajakirjanikud Schröderile meelde, mida ta kirjutab oma peagi ilmuvas raamatus "Letzte Chance: Warum wir jetzt eine neue Weltordnung brauchen" ("Viimane võimalus: miks me vajame nüüd uut maailmakorda"). Schröder märgib seal, et Vladimir Putin on ületanud piirjooni, mida ta poleks tohtinud teha. 

Schröder omalt poolt täpsustas intervjuus kohe, et ajakirjanikud on teda valesti tsiteerinud. Tema sõnul ei käivat see väide Putini kohta, vaid Venemaa kohta tervikuna. "Me teame, et Putin on tänapäeva Venemaal tähtis isik, kuid me ei tea, kas ta ka tegelikult vastutab kõige eest, mis Venemaaga seondub," selgitas ta. 

Ekskantsler lisas: "Krimmi annekteerimine oli rahvusvahelise õiguse ilmselge rikkumine." Samas täpsustas ta, et selle tõsiasja konstateerimine ei anna vastust küsimusele, millised põhjused olid Moskva käitumise taga. 

"Oletame, et Ukraina oleks tõepoolest astunud NATO-sse, nagu ameeriklased toona soovisid. Siis oleks Sevastoopol, üks tähtsamaid Venemaa sõjasadamaid, jäänud Lääneriikide alliansi territooriumile," jätkas Schröder oma mõttekäiku. 

Saksamaa endine valitsusjuht ütles, et ei pea sanktsioonide kehtestamist õigeks reaktsiooniks rahvusvahelise õiguse rikkumisele. "Neid pean ma mõttetuteks, sest ma ei näe, mida võiks selle abil saavutada," rõhutas Schröder. Tema arvates ei tagasta Krimmi Ukrainale enam mitte ükski Venemaa president. Olgu ta demokraat või autokraat. 

Demokraatiast Venemaal 

Kui teemaks võeti NATO laienemine pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, lausus Schröder, et Ida-Euroopa riikidel oli täielik õigus iseseisvalt otsustada, kas astuda NATO-sse ja Euroopa Liitu või mitte. Kuid seejärel algatasid ameeriklased arutelu teemal, kas võtta NATO-sse ka Ukraina ja Gruusia. "See polnud ju midagi muud, kui strateegia Venemaa ümberpiiramiseks. Sellise Venemaa, kus toona oldi koostööks Euroopa Liidu ja NATO-ga väga avatud," jätkas endine kantsler.   

Kommenteerides Der Spiegeli ajakirjaniku märkust, et pärast Putini kõnet Bundestagis 2001. aastal järgnes pikk aplaus, kuna loodeti, et Putin teeb Venemaast Lääne-tüüpi demokraatia, ütles Schröder: "Võib-olla selline lootus ka oli. Kuid neile, kes toona Venemaa tegelikku olukorda sügavamalt analüüsisid, pidanuks olema selge, et muuta selline suur riik Westminsteri-tüüpi demokraatiaks (tõenäoliselt on mõeldud Westminsteri süsteemi – riigijuhtimise demokraatlik parlamentaarne süsteem, mis on üles ehitatud Suurbritannia eeskujul – toim) – see ei saa olema lihtne ülesanne. Sakslastel õnnestus see pärast II maailmasõda vaid tänu ameeriklaste suurele abile." 

Piirjoonte ületamisest 

Teine näide selle kohta, et Venemaa on ületanud lubatud piirjooni, on Schröderi arvates häkkerite rünnakud. Nende hulgas on ka rünnakud Bundestagi serveritele. Ametlikult on Moskva tänaseni oma osalust neis rünnakutes eitanud. 

Samas märkis Schröder, et säärased arvutikuriteod ei anna vastust küsimusele, kuidas peaks Saksamaa Moskvasse suhtuma. "Me ei muutnud ju oma suhtumist Ameerika Ühendriikidesse, kui saime teada, et nende luureorganitel on õnnestunud sisse murda meie kantsleri mobiiltelefoni," rõhutas ta.

Mis puutub aga katsetesse tappa endine topeltagent Sergei Skripal ja opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi, siis on need sündmused, mis Schröderi arvates suhtumist Venemaasse mõjutavad. "Kuid reaktsioon (neile rünnakutele – toim) peaks siiski sõltuma vastustest mõnele küsimusele – näiteks tõendmaterjalide täielik selgus ja kahtlusaluste täpne identifitseerimine," rääkis Schröder, lisades, et avaldas Navalnõile oma kaastunnet. 

Kommenteerides fakti, et detsembri alguses lõunatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov koos Saksamaa parempopulistliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) juhi Tino Chrupallaga, ütles Schröder, et peab seda veaks ega leia säärasele käitumisele mingit õigustust.  

Euroopa tulevikust

Gerhard Schröderi arvates vajab Euroopa Liit tugevat sõjaväge, mis oleks eranditult vaid EL-i juhtimise all. "Kui Euroopa soovib suhtlemisel USA ja Venemaaga oma mõjuvõimu säilitada, peab ta kindlasti saama tugevamaks ja seda nii poliitilises kui ka sõjalises mõttes," arvas Saksamaa ekskantsler. Samas ütles ta välja ka mõtte, et kui võtta arvesse hiljutisi lahkhelisid USA ja Türgiga, peaksid ülejäänud NATO riigid mõtlema, kuidas muuta sõjaline allianss enam euroopalikuks. 

Schröderi vestluses Der Spiegeli ajakirjanikega osales ka tema biograaf ja tuntud ajaloolane Gregor Schöllgen. Tema on eelpool mainitud raamatu "Letzte Chance... " kaasautor. Teos peaks Saksamaal avalikkuse ette jõudma eeloleval esmaspäeval, 25. jaanuaril.