USA avaliku arvamuse viimased küsitlused näitavad, kuidas on Kapitooliumi sündmused mõjutanud toetust Trumpile tema veendunud pooldajate seas. Vastavalt uuringule, mille viisid läbi Quinnipiaci eraülikooli sotsioloogid, pidas 56 protsenti küsitletutest Trumpi Kapitooliumi ründamise eest vastutavaks, mistõttu kukkus tema reiting 33 protsendile.
Kuid need arvud kajastavad meeleolusid mõlema suurema partei liikmete seas. 73 protsenti küsitletud vabariiklastest toetab endiselt äsja ametist lahkunud Valge Maja peremeest. 6. jaanuari sündmusi tõlgendavad nad kui katset päästa Ameerika demokraatiat. Võrdluseks võib tuua, et möödunud aasta detsembris, kohe pärast Trumpi kaotust valimistel oli tema toetus vabariiklaste seas 87 protsenti. See tähendab, et Kapitooliumi ründamine küll vähendas seda toetust veidi, kuid mitte kriitilisel määral.
Siit järeldus: toetus Donald Trumpile on vabariiklaste seas olnud viimastel aastatel praktiliselt muutumatu ja ka skandaalid pole seda kuigi märkimisväärselt muutnud.
Skandaalid miskipärast ei toimi
Läinud aasta septembris avaldas ajakirjanik Bob Woodward ülevaate oma vestlustest Donald Trumpiga, mis on salvestatud 2020. aasta alguses. Ühes jutuajamises tunnistas Trump, et sai juba 2019. aasta lõpus teada koroonaviiruse ohtlikkusest. Vaatamata sellele väitis ta aga avalikkuse ees jätkuvalt, et epideemia on oponentide vaimusünnitis ja fantaasia ning et viirus kaob iseenesest kevadel või suve alguses.
Washingtonis puhkes kohe suur skandaal. Presidenti süüdistati info varjamises, millega ta oli ohtu seadnud USA riikliku julgeoleku. Sellest hoolimata tõusis Trumpi toetus vabariiklaste seas 92 protsendilt 94 protsendile.
Aasta varem, kui avalikkuse ette jõudis teave, et Trump tegi katse survestada Ukraina presidenti, et too leiaks kompromiteerivat materjali Joe Bideni kohta, kasvas Trumpi populaarsus taas, ületades toona 90 protsendi piirmäära.
Pärast sündmusi Kapitooliumil kritiseerisid ametist lahkuvat presidenti mitmed tema endised pooldajad.
Eksperdid on aga veendunud, et konservatiivide enamuse poolehoid õnnestus Trumpil siiski säilitada.
“Mõjukate vabariiklaste avaldused, tema kabineti liikmete demonstratiivsed lahkumised ja isegi USA suuremate korporatsioonide avaldused, et nad jätavad Trumpi toetusest ilma, pole praeguse seisuga veel kuidagi kahjustanud Trumpi väljavaateid teha suurt poliitikat ka tulevikus,” ütles politoloog Marvin Kalb. “74 miljonit tema toetajat juba tõestas, et nad on valmis ka tulevikus Trumpi toetama.”
USA presidendivalimistest on möödas vaid ligi kolm kuud. Selle lühikese aja vältel on aga Trumpi kasuks töötavad poliitilised ühendused kogunud enam kui 200 miljonit dollarit annetusi. Washingtonis ollakse seisukohal, et ametist lahkunud president võib poliitikaga jätkata ka ilma suurkorporatsioonide toetuseta.
Ajalehe Wall Street Journal läbiviidud uuring näitas, et 46,6 protsenti registreeritud vabariiklastest valijatest toetab eelkõige Donald Trumpi kui isikut, mitte tema parteid. Vaid 40 protsenti küsitletuist ütles, et nemad eelistavad eelkõige Vabariikliku Partei maailmavaadet.
Tundub, et ka Donald Trump ise arvab, et sündmused Kapitooliumil, mis šokeerisid vaat et kogu maailma, pole piisav põhjus, et ta peaks poliitikast jäädavalt lahkuma.
Vabariiklasest senaatori Ben Sasse´i sõnul olevat Trump Kapitooliumi ründamist teleriekraanilt täie tähelepanuga jälginud ja talle meeldis, kuidas sündmused arenesid. “Donald Trump kõndis mööda Valget Maja ja ta ei saanud aru, miks tema meeskonna ülejäänud liikmed pole rahul kaadritega, kus näidati, kuidas rahvamass ründas kongressihoonet kaitsvaid politseinikke. Tema ise oli väga heas tujus,” rääkis senaator.
“Järgnevatel aastatel jääb just Trump Vabariikliku Partei ainukeseks kindlaks liidriks... Sellega tuleb meil lihtsalt arvestada,” on politoloog Marvin Kalb veendunud.