MAAILM ⟩ Trump lahkus, kuid ei jätnud hüvasti

Donald Trump Foto: Jonathan Ernst

Donald Trumpist sai USA ajaloo esimene president, kelle suhtes on kahel korral algatatud ametist tagandamise menetlus. Vaatamata sellele on ta siiski säilitanud Ameerika Ühendriikide kõige mõjuvõimsama konservatiivse poliitiku tiitli, kirjutatakse BBC veebilehel ilmunud artiklis. Seega võib küsida, kas Trumpist on saamas igavene liider?

Washingtonis Kapitooliumi künkal kolmekuningapäeval aset leidnud sündmused, mille tulemusena hukkus viis ja sai vigastada mõnikümmend inimest, oleksid pidanud Donald Trumpi mitte just eriti pikale poliitilisele karjäärile punkti panema. 

Demokraadid algatasid kongressis riigipea suhtes uue tagandamisjuurdluse ja Ühendriikide juhtivad ajalehed nõudsid presidendi kohest erruminekut. Mõned mõjukad vabariiklased teatasid aga, et Valge Maja peremees, kes enne rünnakut Kapitooliumile kutsus oma pooldajaid üles "võitlema kui kuradid", on oma poliitilise kapitali jäädavalt ära raisanud.

Nii näiteks ütles Donald Trumpi kauaaegne sõber ja nõunik, New Jersey endine kuberner Chris Christie, et vabariiklased peaksid uue lehekülje pöörama ja loobuma Donald Trumpi toetamisest. Ta lisas, et ametist lahkunud president on kaotanud igasuguse poliitilise prestiiži. 

Jaanuari keskpaiku lahkus protesti märgiks ametist mitu Trumpi administratsiooni kõrgemat ametnikku. Mõned USA kongressi vabariiklastest liikmed on öelnud, et Trump vastutab isiklikult Kapitooliumil toimunu eest. Nende seas näiteks USA endine esindaja ÜRO-s Nikki Haley ja mitu mõjukat senaatorit – Lindsey Graham, Mitt Romney ja Lisa Murkowski. "Ma tahan, et ta lahkuks," ütles Murkowski Alaska ajalehele The Anchorage Daily News. "Ta on juba kõik ära rikkunud."

Telekanali Fox News konservatiivsete vaadetega saatejuht Stuart Varney on alati olnud Donald Trumpi tulihingeline kaitsja. Nüüd teatas ta aga, et Trump on kaotanud Vabariikliku Partei toetuse. "Ma arvan, et 6. jaanuari sündmuste plekki ei suuda ta endalt kunagi maha pesta ega suuda kunagi taastada oma au," lausus Varney ühes telesaates. 

Veel aasta tagasi olid kongressi esindajatekoja kõik vabariiklastest liikmed üksmeelselt vastu presidendi ametist tagandamisele. Nüüd aga, kui Trumpi tagandamine teist korda algatati, pooldas seda vähemalt 10 protsenti tema enda partei liikmetest. 

Trump teab hästi, et lähiaastatel jääb ta kindlalt Vabariikliku Partei kõige mõjuvõimsamaks poliitikuks.

"See, mida me hiljuti nägime, veenis meid, et see president ei suuda riiki juhtida," ütles vabariiklasest kongresmen Peter Meijer ühes raadiointervjuus. Vabariiklaste juht kongressi ülemkojas Mitch McColen ei välistanud, et seekord kinnitavad Trumpi vastase süüdistuse ka senaatorid. Tema arvates kannab Trump otsest vastutust Kapitooliumi ründamise eest. Siiski ei jaga seda seisukohta mitte kõik vabariiklased kongressis, kirjutatakse BBC veebilehel ilmunud artiklis. 

Enneaegsed matused?

Juba mõni tund pärast Trumpi radikaalsete pooldajate rünnakut Kapitooliumile hääletas esindajatekoja 147 vabariiklast selle poolt, et muuta ära Penn-

sylvania valijameeste hääled. Just seda nõudis ka Donald Trump vaatamata asjaolule, et valimistele järgnenud kahe kuu jooksul ei suutnud tema advokaadid tõestada valimistulemuste võltsimist kõnealuses osariigis.  

Kuid järgmisel päeval pärast märulit Kapitooliumil helistas Trump Washingtonis toimuvale Vabariikliku Partei rahvuskomitee konverentsile. Seal võeti presidendi kõne vastu tormilise aplausiga ja hüüetega "Me toetame teid!". 

Veel ööpäev hiljem valisid konverentsil osalejad partei rahvuskomitee juhiks teiseks tähtajaks tagasi Ronna McDanieli, keda oli omal ajal sellele ametikohale soovitanud Donald Trump isiklikult. Selgituseks nii palju, et vabariiklaste rahvuskomitee (Republican National Committee) on institutsioon, mis igapäevaselt juhib Vabariikliku Partei tegevust. 

Ronna McDaniel ütles pärast tagasivalimist, et Trumpi saavutused on enneolematud. Sealjuures ei meenutanud ta sõnagagi paar päeva varem Kapitooliumil aset leidnud hirmuäratavaid sündmusi. 

"Suurem osa vabariiklastest kongressis oli ja on presidendi tagandamise vastu, sest nad kardavad kahjustada erakonna huve 2022. aasta vahevalimistel," selgitas veel enne võimuvahetust Washingtonis intervjuus BBC uudistesaatele politoloog ja Brookingsi instituudi ekspert Marvin Kalb. "Kuid Trumpi ennast see toetus vist eriti ei huvita. Ta teab selletagi, et jääb lähiaastatel kindlalt Vabariikliku Partei kõige mõjuvõimsamaks poliitikuks ja otsustab ise, keda hakkavad tulevikus valima tema miljonid toetajad ja poolehoidjad." 

Toetus püsib 

Äsja ametist lahkunud USA president Donald Trump ja ta pereliikmed on Twitteris korduvalt märku andnud, et soovivad kongressis esindatud Vabariikliku Partei liikmetelt täielikku lojaalsust. Vastasel juhul võivad nood oma poliitilise karjääri peagi lõppenuks lugeda. 

Nii näiteks säutsus Twitteris Trumpi poeg Eric Trump: "Ma teen isiklikult kõik, et anda hävitav löök igale vabariiklasest senaatorile, kes ei astu välja valimispettuse vastu. Kui nad ka osalevad järgmistel valimistel, ootab neid ees kaotus."

BBC veebilehel ilmunud loos on märgitud, et läinud aasta novembrikuistel valimistel hääletas Trumpi poolt ligi 74 miljonit ameeriklast. Rohkem hääli pole USA ajaloos saanud ükski vabariiklasest president. Mitmete ekspertide arvates jäävad need inimesed ka tulevikus mõjuvõimsaks poliitiliseks jõuks, millega Vabariikliku Partei juhid lihtsalt peavad arvestama.  

USA avaliku arvamuse viimased küsitlused näitavad, kuidas on Kapitooliumi sündmused mõjutanud toetust Trumpile tema veendunud pooldajate seas. Vastavalt uuringule, mille viisid läbi Quinnipiaci eraülikooli sotsioloogid, pidas 56 protsenti küsitletutest Trumpi Kapitooliumi ründamise eest vastutavaks, mistõttu kukkus tema reiting 33 protsendile. 

Kuid need arvud kajastavad meeleolusid mõlema suurema partei liikmete seas. 73 protsenti küsitletud vabariiklastest toetab endiselt äsja ametist lahkunud Valge Maja peremeest. 6. jaanuari sündmusi tõlgendavad nad kui katset päästa Ameerika demokraatiat. Võrdluseks võib tuua, et möödunud aasta detsembris, kohe pärast Trumpi kaotust valimistel oli tema toetus vabariiklaste seas 87 protsenti. See tähendab, et  Kapitooliumi ründamine küll vähendas seda toetust veidi, kuid mitte kriitilisel määral. 

Siit järeldus: toetus Donald Trumpile on vabariiklaste seas olnud viimastel aastatel praktiliselt muutumatu ja ka skandaalid pole seda kuigi märkimisväärselt muutnud.

Skandaalid miskipärast ei toimi

Läinud aasta septembris avaldas ajakirjanik Bob Woodward ülevaate oma vestlustest Donald Trumpiga, mis on salvestatud 2020. aasta alguses. Ühes jutuajamises tunnistas Trump, et sai juba 2019. aasta lõpus teada koroonaviiruse ohtlikkusest. Vaatamata sellele väitis ta aga avalikkuse ees jätkuvalt, et epideemia on oponentide vaimusünnitis ja fantaasia ning et viirus kaob iseenesest kevadel või suve alguses.

Washingtonis puhkes kohe suur skandaal. Presidenti süüdistati info varjamises, millega ta oli ohtu seadnud USA riikliku julgeoleku. Sellest hoolimata tõusis Trumpi toetus vabariiklaste seas 92 protsendilt 94 protsendile.

Aasta varem, kui avalikkuse ette jõudis teave, et Trump tegi katse survestada Ukraina presidenti, et too leiaks kompromiteerivat materjali Joe Bideni kohta, kasvas Trumpi populaarsus taas, ületades toona 90 protsendi piirmäära. 

Pärast sündmusi Kapitooliumil kritiseerisid ametist lahkuvat presidenti mitmed tema endised pooldajad. 

Eksperdid on aga veendunud, et konservatiivide enamuse poolehoid õnnestus Trumpil siiski säilitada. 

“Mõjukate vabariiklaste avaldused, tema kabineti liikmete demonstratiivsed lahkumised ja isegi USA suuremate korporatsioonide avaldused, et nad jätavad Trumpi toetusest ilma, pole praeguse seisuga veel kuidagi kahjustanud Trumpi väljavaateid teha suurt poliitikat ka tulevikus,” ütles politoloog Marvin Kalb. “74 miljonit tema toetajat juba tõestas, et nad on valmis ka tulevikus Trumpi toetama.” 

USA presidendivalimistest on möödas vaid ligi kolm kuud. Selle lühikese aja vältel on aga Trumpi kasuks töötavad poliitilised ühendused kogunud enam kui 200 miljonit dollarit annetusi. Washingtonis ollakse seisukohal, et ametist lahkunud president võib poliitikaga jätkata ka ilma suurkorporatsioonide toetuseta. 

Ajalehe Wall Street Journal läbiviidud uuring näitas, et 46,6 protsenti registreeritud vabariiklastest valijatest toetab eelkõige Donald Trumpi kui isikut, mitte tema parteid. Vaid 40 protsenti küsitletuist ütles, et nemad eelistavad eelkõige Vabariikliku Partei maailmavaadet. 

Tundub, et ka Donald Trump ise arvab, et sündmused Kapitooliumil, mis šokeerisid vaat et kogu maailma, pole piisav põhjus, et ta peaks poliitikast jäädavalt lahkuma. 

Vabariiklasest senaatori Ben Sasse´i sõnul olevat Trump Kapitooliumi ründamist teleriekraanilt täie tähelepanuga jälginud ja talle meeldis, kuidas sündmused arenesid. “Donald Trump kõndis mööda Valget Maja ja ta ei saanud aru, miks tema meeskonna ülejäänud liikmed pole rahul kaadritega, kus näidati, kuidas rahvamass ründas kongressihoonet kaitsvaid politseinikke. Tema ise oli väga heas tujus,” rääkis senaator. 

“Järgnevatel aastatel jääb just Trump Vabariikliku Partei ainukeseks kindlaks liidriks... Sellega tuleb meil lihtsalt arvestada,” on politoloog Marvin Kalb veendunud.