Seireuuringul osalejad teevad ka antikehade testi

Koroonaviiruse antikehade testimine laboris. Foto: Kristjan Teedema

Eile algas koroonaviiruse levimuse uus seireetapp, et hinnata koroonaviiruse levimuse kõrval ka viiruse antikehade olemasolu.  

Tartu ülikooli teadusrühma tehtavas uuringus asutakse viiruse leviku kõrval hindama ka seda, kui paljude inimeste organismis on viiruse suhtes tekkinud antikehad. 

Koroonaviirusevastased antikehad tekivad inimese verre teisel kuni kolmandal haigusnädalal või pärast vaktsineerimist. Uuringute andmeil võivad antikehad püsida veres vähemalt pool aastat. Antikehade test näitab, kui paljud inimesed on koroonaviiruse põhjustatud haiguse läbi põdenud või viirusega kokku puutunud. Lisaks võimaldab antikehade määramine hinnata immuunsuse taset elanikkonnas, võttes arvesse ka seda, et teatud hulk inimesi on juba saanud koroonavastase vaktsiini. Saadud teadmistest on abi tervishoiukorralduslike otsuste tegijatele.

Seekordne seireetapp kestab 11.–21. veebruarini ning selle vältel küsitletakse ja testitakse juhuvalimi alusel 2500 täiskasvanud inimest üle Eesti. 

Edaspidi palutakse uuringus osalejatel anda korraga kaks proovi: viiruseproov ninaneelust ja antikehade hindamiseks vajalik proov veeniverest. Proovi andmiseks helistatakse osalejatele Medicumi ja Synlabi testimise kõnekeskusest ning lepitakse kokku sobiv aeg, mil tuleb minna maakonnakeskustes asuvatesse Synlabi testimispunktidesse või üldhaiglatesse. 

Mõlema proovi andmiseks kulub kokku umbes 10 minutit. Puudega inimestel, eakatel ja piiratud liikumisvõimega inimestel on endiselt võimalik tellida koju testimisbrigaad. 

Testide vastused saab uuringus osaleja kolme päeva jooksul. Tulemused kantakse ka tervise infosüsteemi. Uuringu käigus positiivse viiruseproovi andnud inimestega suhtleb uuringumeeskond kahe kuni nelja nädala jooksul korrapäraselt, et jälgida haiguse kulgu. 

Uuringut teeb Tartu ülikooli teadusrühm koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga.