MAAILM ⟩ Kas kevadel on nakatumise risk suurem?

VÄRVIRIKAS KEVAD: Mõnede teadlaste arvates peaksid inimesed kevadel taimede õitsemise ajal nakkuste suhtes ettevaatlikumad olema. Samas on aga ka neid teadlasi, kes arvavad, et säärane hoiatus pole siiski teaduslikult põhjendatud. Foto: dw.com

Kevadel ei suurene mitte ainult allergiliste reaktsioonide oht, vaid kasvab ka risk nakatuda koroonaviirusega. Nii vähemalt väidavad mõned saksa teadlased. 

Miks see nii on ja kuidas siis oma tervist taimede õitsemise ajal kaitsta? Vastavaid soovitusi jagati Saksa avalik-õigusliku välisringhäälingu Deutsche Welle veebilehel ilmunud artiklis. 

Nohu, kipitav kurk ning punased ja paistes silmad – need on peamised allergiasümptomid kevadisel ajal, mil loodus õide puhkeb. Nüüd on aga selgunud, et ebameeldiv enesetunne, mida paljud inimesed kevaditi kogevad, pole ainus häda. Müncheni tehnoloogiaülikooli teadlaste hiljutine uurimistöö näitab, et kevadisel ajal suureneb risk nakatuda koroonaviirusega. Ja see ei puuduta vaid inimesi, kes on allergilised õietolmu suhtes. 

Uurimistöö kestis 2020. aasta jaanuarist aprillini. Selle viisid läbi Müncheni tehnoloogiaülikooli teadlased koostöös Helmholtzi-nimelise tervise- ja keskkonnauuringute keskuse spetsialistidega. Nad kogusid kokku 31 riigi 130 uurimisjaama aeropalünoloogilise monitooringu andmed. Seejärel seostati need andmed ilmastikuolude ja koroonaviirusega nakatunute arvuga 2020. aasta märtsis ja aprillis. 

Just sel ajal tabas Euroopat ja Põhja-Ameerikat pandeemia esimene laine. Sealjuures võtsid teadlased arvesse ka valitsuste kehtestatud abinõud Covid-19 leviku tõkestamiseks. Riigiti olid need erinevad – alates ühiskonna täielikust sulgemisest ning lõpetades vaid inimeste suulise hoiatamise ja soovitustega (näitena võib siin tuua Rootsi).

"Mida enam õietolmu, seda ilmselgem on selle mõju [nakatumisele]," tegi kokkuvõtte uurimisrühma liige, Müncheni tehnikaülikooli professor Claudia Traidl-Hoffmann. Kui õietolmu kontsentratsioon ühes kuupmeetris õhus suureneb näiteks 100 ühiku võrra, siis tekitab see tema sõnul nakatumiste arvu keskmiselt neljaprotsendilise tõusu. 

Teatud tingimustel (vastav temperatuur ja õhuniiskuse tase) võib nakatumiste arv kasvada aga koguni 44 protsendi võrra. Sealjuures oli ühiskonna täieliku sulgemise korral uute nakatumiste arv pea kaks korda väiksem, ehkki õietolmu kontsentratsioon õhus oli kõikjal enam-vähem samal tasemel.

Õietolm ja immuunsus

Teaduskirjanduses on avaldatud mitu uurimust, mille autorid on püüdnud välja selgitada, kas õietolm nõrgendab nina limaskesta immuunsust. Teada on, et kui õietolmu osakesed satuvad limaskestale, hakkab inimorganism tootma interferoone (rakkude komplekteeritavad valgud, mille ülesanne on immuunvastus), mis aktiveerivad immuunsüsteemi ja sunnivad seda viirusega võitlema.  

Müncheni teadlased väidavad aga, et kui õietolmu osakesed ja viirus satuvad nina limaskestale üheaegselt, siis kirjeldatud kaitsemehhanism aeglustub – organism toodab interferoone vähem. Säärastes tingimustes on viirusel lihtsam paljuneda. See põhjuse-tagajärje seos on juba tõestatud tavalise rinoviiruse osas, mis kutsub esile meile kõigile tuttava nohu. 

Et end koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastu edukalt kaitsta, vajab organism neidsamu interferoone, mis on vajalikud kaitseks nohu vastu. Just seepärast mõned saksa teadlased oletavadki, et õietolmu kontsentratsiooni suurenemine toob endaga paratamatult kaasa nakatumiste arvu kasvu. 

Professor Traidl-Hoffmanni sõnul on kindel, et allergikute organism annab viiruse ilmumise korral nõrgema interferoonide vastuse. Sellest hoolimata pole aga Kochi instituut (haiguste ennetamisega tegelev Saksa valitsusasutus – toim) allergikuid riskirühma veel arvanud, kirjutab DW. Miks? 

Allergoloogide arvamus

Teatud osa Saksamaa teadlastest on äsjamainitud uurimuse suhtes siiski skeptiliselt meelestatud, jätkab DW. Nii näiteks märkis Berliini Charité kliiniku professor Karl-Christian Bergmann, et Müncheni teadlaste uurimistöös jäävad siiski ebaselgeks seosed põhjuste ja tagajärgede vahel. "Uurimuses on öeldud, et teatud keskkonnaga seotud faktorid (näiteks õietolm) võisid mõjutada nakatumiste arvu kasvu 2020. aasta kevadel. Sealjuures torkab aga silma formuleeringute ettevaatlikkus," selgitas Bergmann intervjuus DW-le. 

Ekspert: “Kevadisele jalutuskäigule võib minna igaüks... “

2020. aastal langes pandeemia algus Saksamaal täpselt kokku taimede õitseaja algusega. "Seega võis õietolmu kõrge kontsentratsioon õhus ja nakatunute arvu järsk tõus olla lihtsalt juhuslik ajaline kokkulangevus," tähendas ka Wiesbadenis asuva allergiauuringute keskuse professor Ludger Klimek.  

Saksamaal tegutseb riiklik teenistus, mille ülesanne on elanikkonna teavitamine ohtudest taimede õitsemise ajal – õietolmuinfoteenistus. Ka selle spetsialistid on seisukohal, et põhjust paanikaks pole. "Ei allergikutel ega ka ülejäänud inimestel pole vaja karta, et kokkupuutel õietolmuga võivad nad nakatuda koroonaviirusega," on öeldud selle infoteenistuse pressiteates. 

Eelpool mainitud uurimuse autorid ise rõhutavad aga, et õietolm on vaid üks paljudest faktoritest, mis võivad kaasa aidata nakatumiste arvu kasvule. Seega võib öelda, et praegu on saksa teadlased üksmeelel vaid ühes – sellesama äraleierdatud ja banaalse seisukoha osas, et SARS-Cov-2 viiruse leviku peamine põhjus on ikkagi inimestevahelised tihedad kontaktid. 

Professsor Traidl-Hoffmann soovitab inimestel, kes kuuluvad riskirühma, olla kevadisel taimede õitsemise ajal eriti ettevaatlikud ja kanda maski, kui õhus on rohkesti õietolmu. 

Allergoloog Karl-Christian Bergmann toonitab aga, et jalutama võib minna igaüks, olenemata sellest, kas ta on allergik või mitte. Keegi ei pea istuma umbses toas nelja seina vahel. Bergmanni arvates on vaja palju soliidsemaid teaduslikke andmeid, mis õigustaksid eriliste ettevaatusabinõude kehtestamist taimede õitseajal.