MAAILM ⟩ USA ornitoloogid võitlevad poliitkorrektsete linnunimede eest

MEENUTAB ORJANDUST? Seda maksimaalselt vaid 25 g kaaluvat linnukest tunti USA-s varem McCown’s Longspuri (Rhynchophanes mccownii) ehk McCowni tsiitsitaja nime all. Kuna see nimi sisaldas orjandust pooldava kindrali John P. McCowni nime, hakkas Ameerika ornitoloogiaselts läinud aasta teisest poolest kasutama nime Thick-Billed Longspur (otsetõlkes “paksunokaline tsiitsitaja”). Foto: Wikipedia.org

Tänapäeva poliitikutele meeldib väga rõhutada õiglust, sallivust erinevuste ja mitmekesisuse suhtes meie igapäevaelus. Mõjukas Pariisi ajaleht Le Monde kirjutab aga, et üpris sageli püütakse seda põhimõtet kehtestada ka väga poliitikakaugetes inimtegevuse valdkondades.

Näiteks on mõned Ameerika Ühendriikide ornitoloogid tulnud suisa geniaalsele mõttele põhjalikult reformida teadusringkondades kasutusel olevaid linnunimetusi. Nende arvates tuleks ümber nimetada linnud, kes kunagi nimetati inimeste auks, kes on ajaloos olnud seotud orjuse, rassismi ja kolonialismiga.

2020. aasta kevadel toimus USA-s häbiväärne ja kogu maailmas suurt vastukaja leidnud sündmus. Minneapolise politseinik Derek Chauvin kasutas afroameeriklase George Floydi kinnipidamisel lubamatuid võtteid, mille tagajärjel viimane suri. See tragöödia andis kohe stardipaugu liikumisele, mille eesmärk on panna Ameerika Ühendriigid silmitsi oma orjandusliku ja koloniaalse minevikuga.

Üle kogu riigi hakati kohe hävitama kunagistele poliitikutele ja sõjaväelastele püstitatud mälestusmärke, ümber nimetati mitmed tänavad ja väljakud. Liikumise eesmärk oli teha lõpp valge rassi domineerimisele.

Nüüd on see lööklaine jõudnud aga valgete valitsemise vaat et viimse verstapostini –ornitoloogiani, kirjutab Le Monde. Nimelt on USA linnuteadlased algatanud sisejuurdluse, et jõuda selgusele, kas praegune ornitoloogia on iseloomult rassistlik ja erinevuste suhtes sallimatu või mitte. Teema tõstatati teravalt Ameerika ornitoloogiaseltsi (AOS) hiljutisel seminaril, mis oli pühendatud Põhja-Ameerika linnunimetustele.

1883. aastal loodud seltsi raputas tugevasti 2020. aasta augustis ajalehes The Washington Post ilmunud linnuteadlaste Jordan Rutteri ja Gabriel Foley arvamuslugu üpriski väljakutsuva pealkirjaga "Kolonialismi lehk rikub lindude nimed". Artiklis kutsusid autorid üles ornitoloogiat dekoloniseerima.

"Põhja-Ameerikas on mõnele linnule nimi antud eranditult vaid valgete meeste auks ja ka mõne valge naise auks. Paljud neist olid aga väga alatud inimesed ja seda isegi XIX sajandil kehtinud väärtuskriteeriumide järgi. Kõik nad esindavad koloniaalperioodi ja ekspluateerimist, mida paljud inimesed isegi tänapäeval oma nahal tunnetavad," ütles Jordan Rutter intervjuus ajalehele Le Monde.

Hauarahu rikkujad

Kohe pärast skandaalse arvamusloo ilmumist käivitasid Rutter ja Foley veebilehekülje Bird Names for Birds (Linnunimed Lindudele, vt https://birdnamesforbirds.wordpress.com), mis tuletab lugejatele meelde, et iga linnu nimes peaksid eelkõige kajastuma selle kandja välimus, käitumine, pesitsemiskeskkond või laul.

Samas on aga paljud linnud nimetatud hoopiski inimeste auks. Selline nimi ei räägi meile midagi linnust endast ega ka tema evolutsioonist. Tahtmatult tekib ekslik arusaam, et säärane lind on siia ilma loodud vaid mõne isiku mälestamiseks ja meeles pidamiseks. Näiteks mõne teadlase, poliitiku või sõjaväelase.

Veebilehel Bird Names for Birds on toodud umbes 150 linnu nimetused, mis on seotud n-ö problemaatiliste isikutega. Näitena võiks tuua sõjaväearsti ja neuroloogi William Alexander Hammondi, loodusteadlase John Bachmani ja ornitoloog John Kirk Townsendi. Kõik need mehed elasid XIX sajandil.

Viimati mainitud mehe nimega on ingliskeelses kirjanduses seotud näiteks linnunimed Myadestes townsendi (ka Townsend's Solitaire – Põhja-Ameerikas pesitsev näpprästas) ja Setophaga townsendi (ka Townsend's Warbler – Põhja-Ameerikas pesitsev nulusäälik).

Townsend on seotud mõlema linnu esmakirjeldamisega. Paraku ei piirdunud ta vaid Põhja-Ameerika lääneosa looduskeskkonna uurimisega. Lisaks olevat ta üles kaevanud indiaanlaste haudu, et hankida pealuid. Nimelt tahtis Townsend anda oma panuse ka frenoloogiasse, millega tegeles XIX sajandil innukalt tema hea sõber, arst ja antropoloog Samuel George Morton.

Frenoloogia on pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad funktsioonid asuvad inimaju erinevates osades. Frenoloogid usuvad, et inimese vaimseid võimeid ja omadusi on võimalik hinnata tema kolju kuju järgi. Säärane idee põhineb oletustel, et kui mingi psüühiline funktsioon on hästi arenenud, on sellele vastav aju osa suurem ning et aju kühmude kuju kajastub ka kolju kujus. Tänapäeval on teadlased seisukohal, et need oletused ei vasta tõele.

Linnuteadlane: "Põhja-Ameerikas on mõnedele lindudele nimi antud eranditult vaid valgete meeste auks ja ka mõne valge naise auks. Paljud neist olid aga väga alatud inimesed... "

1839. aastal ilmunud raamatus "Crania Americana ehk Põhja- ja Lõuna-Ameerika mitmete põlisrahvaste pealuude võrdlev vaatlus" tegi Morton katse klassifitseerida inimrassid vastavalt pealuu ülesehitusele ja vormile. Ornitoloog Matthew Halley ütles intervjuus ajalehele Le Monde kommentaariks, et XIX sajandil oli säärane teooria n-ö teaduslikuks aluseks Ameerika Ühendriikide lõunaosariikide orjapidajate ja separatistide ideoloogiale.

Pealuude vargad

Seega kutsusid Jordan Rutter ja Gabriel Foley Ameerika ornitoloogiaseltsi üles linnunimesid ja teaduslikke nimetusi reformima. Seltsi juht Mike Webster nõustus seda küsimust arutama. "Me muudame ära nimetused ja nimed, mida me peame muutma," tsiteerib Le Monde Websterit. Samas lisas teadlane, et näiteks Põhja-Ameerikas pesitseva preeriatsiitsitaja (Rhynchophanes mccownii) nimetus on juba muudetud, et kõrvaldada sellest viide kindral McCownile.

USA-s tegutseva looduskaitseorganisatsiooni National Audubon Society juhtkonna arvates ei laabu linnunimetuste muutmine siiski probleemideta. Kannab ju see selts ise prantsuse päritolu Ameerika ornitoloogi ja looduskunstniku John James Auduboni nime. Le Monde kirjutab, et ornitoloogid George Rutter ja Gabriel Foley seda meest eriti ei austa, kuna ka tema varastas XIX sajandil indiaanlaste pealuid.

Mis puudutab aga preeriatsiitsitaja teadusliku nimetuse muutmist, siis see kerkis päevakorda pärast rahvarahutusi Virginias Charlottesville’is 2017. aasta 12. augustil. Just pärast neid sündmusi tekkis liikumine, mille eesmärk on kõrvaldada avalikest kohtadest konföderatsiooni armee kindralite mälestusmärgid.

Nii näiteks sai üks noorema põlvkonna ornitolooge Robert Driver ajalooraamatuid uurides teada, et kindral John Porter McCown võitles Ameerika kodusõja ajal konföderatsiooni ehk orjust pooldavate lõunaosariikide poolel. 2018. aasta septembris saatis Driver kirja USA ornitoloogiaseltsile nõudega loobuda preeriatsiitsitaja teaduslikust nimetusest Rhynchophanes mccownii. Selts vastas talle 2019. aasta suvel keeldumisega.

Kaks aastat tagasi oli ornitoloogiaseltsi juhtkond veel seisukohal, et kindral McCown näitas huvi ornitoloogia vastu üles juba enne kodusõja puhkemist ja et seltsil pole õigust mõista kohut mineviku üle.

Samas kutsus aga Driveri ettepanek esile vaidluse Ameerika Ühendriikide linnuteadlaste ringkondades ja sotsiaalvõrgustikes. Lõpuks väljus vaidlus vaid McCowni "personaalküsimuse" raamest ja probleemi hakati arutama laiemalt – et kas üldse peab linde nimetama mõne inimese auks?

Vananenud põhimõtted

Pärast George Floydi traagilist surma otsustas USA ornitoloogiaselts anda rohelise tee ettepanekute tegemisele. Seejuures toonitati aga, et selts ei nõustu kunagi linnunimetuste mastaapse muutmisega. Kuna see tooks endaga kaasa suure ebastabiilsuse ja segaduse. Pealegi ei saaks paljud linnuteadlased väljaspool USA-d säärasest ettevõtmisest üldse aru.

Ajalehele Le Monde öeldi Ameerika ornitoloogiaseltsist, et lindudele nimetuste andmise põhimõtted töötati välja juba 1983. aastal ja neid uuendati aastal 2000. Samas möönab selts, et tänapäeva maailmas on need põhimõtted ajale jalgu jäänud. Siit ka põhjus, miks mitmete lindude nimetused võivad kedagi solvata ja kutsuda esile teravaid vaidlusi.

Hiljuti teatas selts aga 18 ornitoloogist (nende seas on nii professionaale kui ka hobiornitolooge) koosneva komisjoni moodustamisest, et korraldada linnunimede põhjalik revisjon. Vastavad ettepanekud peab komisjon tegema 2022. aasta alguseks.

Jordan Rutter on seisukohal, et praegu jääb ornitoloogia ja linnuvaatluste valdkonnas vajaka mitmekesisusest. Siinjuures viitab ta 2011. aasta teaduslikule uuringule, mille viis läbi US Fish and Wildlife Service (USA kalaressursside ja metsloomade teenistus). Selle järgi olid 93% küsitletud ornitoloogidest valgenahalised ja mustanahalisi oli kõigest 4%.

Veebilehe Linnunimed Lindudele loojad mõistavad suurepäraselt, et nende initsiatiiv ei tee rassismile lõppu. "Kuid rassismimaiguliste linnunimetuste kõrvaldamine oleks signaal, et ornitoloogiaühendused hindavad kõikehõlmavust ja mitmekesisust enam kui ajalugu ja traditsioone," arvab Jordan Rutter.

Ajalehe Le Monde arvates oli aga suisa saatuse iroonia, et George Floydi surma päeval 25. mail 2020 leidis New Yorgi keskpargis aset konflikt, milles osalesid mustanahaline asjaarmastajast linnuvaatleja Christian Cooper ja valgenahaline naine Amy Cooper (suguluses nad omavahel ei ole – toim).

Linnuvaatleja nõudis, et proua Cooper hoiaks oma koera rihma otsas, nagu seda nõuavad pargi reeglid. Amy Cooper helistas aga hädaabinumbrile ja kutsus politsei, teatades, et Christian Cooper üritas teda ja tema koera rünnata. See intsident sai ajendiks korraldada Black Birders Week – umbes nädal kestnud ürituste sari mustanahaliste ornitoloogide toetuseks.