MAAILM ⟩ Kas SARS-CoV-2 lambda-tüvi on delta-mutatsioonist ohtlikum?

Sümbolpilt: SARS-CoV-2 Foto: Postimees

Jaapanis tehtud teadusuuringu kohaselt on koroonaviiruse SARS-CoV-2 Lõuna-Ameerikast pärit lambda-tüvi varasematega võrreldes mitte ainult nakkavam, vaid ka palju vastupidavam antikehade suhtes. Kas meil on seega põhjust karta uut tüve rohkem kui seniseid? Küsimusele püüti vastust leida Deutsche Welle (DW) veebilehel ilmunud artiklis.

C.37 on Covid-19 tekitava viiruse Andidest pärit variant. Veel nimetatakse seda viiruse lambda-tüveks. Esimesed selle tüvega nakatunud registreeriti Peruus juba 2020. aasta augustis.

Paraku on aga selle mutatsiooni kohta endiselt vähe teavet, mis teebki Jaapani teadlaste hiljuti avalikustatud uurimuse väärtuslikuks, kirjutab DW. Teadlaste üks tähtsamaid avastusi on, et neil õnnestus kindlaks teha kolm ohtlikku mutatsiooni, mida lambda-tüve pinna- ehk ogavalk sisaldab.

Üks neist mutatsioonidest tagab lambda-tüvele viiruse teiste variantidega võrreldes suurema resistentsuse antikehade suhtes. Seega võib öelda, et lambda-tüvel on suurepärane võime organismi immuunsüsteemi eest varjuda. See omakorda tähendab, et isegi pärast vaktsineerimist või Covid-19 läbipõdemist pole inimesed viiruse eest täielikult kaitstud.

Lambda-tüve kiire levik

Kaks ülejäänud mutatsiooni tõstavad lambda-tüve kontagioossust ehk nakkavust.

Jaapani teadlaste ärevust tekitava uurimuse tulemused avaldati alles n-ö eeltrükisena ja see pole veel läbinud sõltumatut teaduslikku retsenseerimist.

Kuid teadusuuringu tulemused võimaldavad juba praegu mõista, miks lambda-tüvi Ladina-Ameerikas nii kiiresti levib. 90 protsenti Peruu praegustest nakkusjuhtudest ja Tšiilis iga kolmas on seotud just selle koroonaviiruse tüvega.

Viiruse lambda-variant on jõudnud ka Euroopasse: üksikud nakkusjuhud on registreeritud näiteks Hispaanias, Itaalias,

Suurbritannias ja Saksamaal. Praeguse seisuga on seda tüve leitud 30 riigis üle maailma.

Hetkel liigitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) lambda-tüve viiruste klassifitseerimisel rühmitusse "huvipakkuv" (ingl k variant of interest). Nimetatud rühma kuuluvad viiruste mutatsioonid, mis toovad kaasa nakatumiste arvu suurenemise ning mida võib kohata mitmes riigis ja mille käitumist tuleb hoolikalt jälgida.

Jaapani teadlaste arvates võiks aga lambda-tüve kõigi kriteeriumide alusel liigitada rühma "murettekitav" (variant of concern), kuhu näiteks kuuluvad SARS-CoV-2 alfa-, beeta-, gamma- ja delta-tüvi.

Praeguse seisuga on seda tüve leitud 30 riigis üle maailma.

Kas lambda-variant on ohtlikum kui delta-variant, mis praegu Euroopas väga kiiresti levib? Kas see võib tulevikus muutuda domineerivaks Covid-19 tekitavaks viiruseks? Praegu neile küsimustele veel vastuseid pole. Selleks tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid.

Kuid üks eelpool mainitud uurimistöö autoritest Tokio ülikooli teadlane Kei Sato hoiatab, et lambda-tüvesse tuleks suhtuda täie tõsidusega. See viiruse variant võib kujuneda tõsiseks ohuks kogu inimkonnale, ütles ta uudisteagentuurile Reuters.

Peruus toimunu näitab selgelt, kui kiiresti võib viiruse lambda-tüvi levida ja muutuda valitsevaks kogu maailmas. "Möödunud aasta detsembris esines meil seda tüüpi viirust vaid 200 juhul. Juba märtsi lõpus aga olid näiteks Limas enam kui pooled nakkusjuhtumid seotud just viiruse selle tüvega. Praegu on meil lambda-tüvega ligi 90 protsenti nakatunutest," rääkis intervjuus Saksa raadiojaamale Deutschlandfunk Lima ülikooli mikrobioloog Pablo Tsukayama.

Tsukayama ja tema juhitav teadlaste rühm on lambda-tüve lähemalt tundma õppinud juba mitu kuud. Uurides viiruse genoomi, selgitasid teadlased välja, miks õnnestus sel Peruus domineerivaks muutuda väga lühikese aja jooksul.

Sealjuures tõrjus lambda-tüvi kiiresti välja SARS-CoV-2 teised tüved, mida WHO on praegu liigitanud väga ohtlike viiruste rühma. Tal õnnestus seljatada isegi viiruse gamma-tüvi, mis esimesena avastati Brasiilias.

Delta, lambda jne

Pablo Tsukayama on veendunud, et paraku ei ole lambda kooroonaviiruse viimane variant, mis maailma ründab. "Suur on tõenäosus, et juba lähitulevikus tekivad Lõuna-Ameerikas viiruse uued tüved. Need ei pea kindlasti olema palju ohtlikumad inimese elule, kuid kindlasti on need palju nakkavamad," hoiatab teadlane.

Uute variantide ilmumine ja kiire levik on vahend, mida viirused kasutavad ellujäämiseks, väidavad teadlased. Kõigepealt levib kiiresti viiruse algtüüp, seejärel patogeen muteerub, püüdes nii ellu jääda.

Seni on SARS-CoV-2 uute variantide tekitamisel kasutanud üht strateegiat: tuleb muutuda enam nakkavaks ja immuunsüsteem üle kavaldada. Seda strateegiat on lihtne selgitada – mida enam suureneb vaktsineeritute ja Covid-19 läbipõdenud inimeste arv, seda raskem on viirusel leida endale uut peremeesorganismi. Seepärast teadlased kardavadki, et juba lähikuudel vajab WHO kreeka tähestikust veel mitut tähte, et tähistada nendega SARS-CoV-2 uusi tüvesid.