intervjuu ⟩ Gunnar Siiner: ei saa müüa midagi, mis endale ei meeldi

KADUMA LÄINUD KOOMIK: Naljamehena lubab Gunnar Siiner Kadi raadio 30. sünnipäeval teha oma esimese stand-upi. Sellise viie minuti pikkuse. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

23 aastat Kadi raadios, neist 13 tegevjuhina. Tänavu sügisel asus Gunnar Siiner tööle hoopis Saaremaa Lihatööstuse müügidirektorina.

On sul meeles esimene tööpäev?

Peaaegu. Tööleasumine oli sujuv. Tegin noortesaadet ja tõsisemaks läks töö siis, kui hakkasin raadio müügipoolega tegelema. Eetris käimine ja diskoriamet oli lihtsalt lõbus.

Mida sa raadios müüd?

Müüd kuulajate usaldust ettevõtetele.

Praegu sa müüd liha.

Suures plaanis võib nii öelda. Kui neid kaht võrrelda, siis kuigi mingis osas on üht keerulisem müüa ja teist lihtsam, siis usaldus on see, mis peab mõlemal poolel olema.

Kui palju sa raadio ja lehe juhina pidid klattima negatiivseid asju, kui kodanik haaras sule?

Igapäevaselt päris ei olnud, aga iganädalaselt kindlasti. See on selle töö juures paratamatus. Kui liugled asjadest üle, on ka teravust vähem. Maailm on sama kirju kui meie ühiskonnapilt. Ja kui pidada silmas pressinõukogu esimehe tööd, siis sinnagi laekus kaebusi, kus oli tõesti liiga tehtud. Aga oli ka kaebusi, mis olid lihtsalt vingumised.

Mis hetk see oli, kui teadvustasid, et tahad teha midagi muud?

Eks Covidi-aeg oli aeg enda süvaanalüüsiks. Vaatasin, mida uut võiks proovida ja millal oleks selleks õige aeg. Nagu nüüd öeldakse, karjääri mõistes on 40 uus 20. Ma ei teinud muudatust seepärast, et eelmine töö ei meeldinud, vaid iseenda pärast.

Kas see oli ettepanek, millest ei saanud keelduda?

Igast ettepanekust saab keelduda. Aga ei, see ei olnud selline. See oli omaniku pakkumine, nad said aru, et muutusin veidi kibelevaks ja vaatasin rahutumalt ringi. Mind on alati käima tõmmanud uuendused, kas saame teha midagi lahedamalt lisaks traditsioonilisele meediapildile. Online, video sai tehtud ja mulle jäi sellest väheks. Jäin liiga paigale seisma. Olin liiga kaua ka olnud. Lehe puhul on värsket pilku vaja. Mul said ideed otsa ja vanade uues võtmes ketramine pole päris see.

Mis sinu igapäevane töö praegu on?

Vastutust on natuke vähem. Saaremaa Lihatööstusel on oma juht ja juhatus, mina vastutan vaid müügipoolel.

Oled kogu toodangu ära degusteerinud?

Üldisega olen kursis. Kevadist keeduvorsti olen söönud viie aasta vanusest alates. Selle tööga on selline asi, et ei saa müüa midagi, mis endale ei meeldi ja millesse ei usu. Tooted peavad endale ka meeldima. Arvan, et muidu ei tee müügitööd piisava entusiasmiga.

Kadi raadios töötamise ajal läksid õppima. On sul diplom taskus?

Üks on ja teine ei ole. Bakalaureuse diplom on olemas, aga magistritöö jäi lohakusest kirjutamata. Õppisin strateegilist turundust ja juhtimist. Mõtlesin, et ei lähe seda tegema ainult linnukese pärast. Tahtsin teha tööd tasulisest veebimudelist, aga tol hetkel puudusid piisavad teaduslikud materjalid. Täna saaks teha, aga täna ma ei viitsiks. Teine töö oli kunagi see, et tahtsin luua Saaremaale audiobrändingut, iseloomulikku helilõiku, mis seostub Saaremaaga.

Kuulad raadiot praegu rohkem või vähem?

Praegu vist vähem. Tallinna ja Saaremaa vahet sõites kasutan võimalust ja kuulan albumeid, mida pole ammu kuulanud. Aga kui tulen praamilt maha, panen ikka Kadi mängima. Kohalik raadio on oluline. Arvan, et mulle tuleb anda natuke aega ja siis ma saan hakata seda kuulama tavakuulajana. Lehega on sama lugu. Ja ma ei välista, et kunagi naasen samasse sektorisse.

Gunnar Siineri autorisaade?

Kui mul kunagi oleks midagi öelda, siis küll. Praegu teha mingit jutusaadet, kus on konkurendiks kaks kuldmikrofoni – Tõnis Kipper ja Erki Berens – no ma ei näe pointi. Muusikasaatele võib mõelda.

Kas sa ise kunagi ajalehte kirjutasid ka midagi?

Ei. Mulle kirjutamine ei meeldi. Alati imetlen inimesi, kellel tekstid kuidagi ilmuvad välja. Ma ei ole ühtegi juhtkirja kirjutanud. Uudisnuppe olen kokku pannud, aga sinna kirjutasin alla uudistetoimetus. Ma ei olnud kirjutatuga rahul ja kui ise ei ole, siis ei taha teistele ka näidata.

Koolipõlves oled sa kaasa teinud ka näiteringis.

Rahvateatri stuudios mängisin. Koolis ei olnud ma nende õpetajate lemmik. Kaugemale lavale ei ole läinud. Aga stuudio aeg oli väga tore.

Mul on jäänud mulje, et sinus on hea parodist kaduma läinud. Inimeste järeleaimamine tuleb sul hästi välja.

Ma ei oska ise küll selle kohta midagi öelda. Kadi raadio 30. sünnipäeval teen esimese stand-upi, sellise viie minuti pikkuse.

Olid sa lapsepõlves pigem patsaan või korralik?

Kauges lapsepõlves päris pisikesena olin memmekas. Vahepeal käisin käest ära ja tulin siis kätte tagasi. Eks see tagasipöördumine on endas kinni. Otsuse, mida eluga peale hakata, peab ise tegema.

Palju neid inimesi on, keda sa kuulad?

Neid, kelle arvamused mulle korda lähevad, on vähe. Minu lähiümbrus.

Kui palju neid on, keda oled oma elust teadlikult maha tõmmanud?

Ikka on, seotuna sellega, mida olen tahtnud muuta. Kui ma millegagi pole nõus ja inimene rikub tuju, siis tuleb ta lihtsalt välja heita ringist, keda jälgid või kellega räägid.

Kuidas sul muusikaga lood on?

Klahve normaalselt kõlama panna ei oska, viisi ka ei pea. Kummaline, et olen kunagi laulnud Saaremaa poistekoori eelkooris. Ise ka imestan.

Mis anded sul siis on?

Olen ise ka mõelnud, et kõiges, mida olen proovinud, olen viisakal tasemel sakkinud. Äkki mus ongi peidus koomik, mida ma pole julgenud välja lasta. Jätame ta sinna, et mul jääks tunne, et minulgi on anne.

Aga kui inimene on olnud asutuse juht, see on ju ka anne?

Ma pole nõus ütlusega, et juhiks sünnitakse. Kuningaks võid sündida, juhiks kasvatakse. Kui ise katsud läbi, siis õpid. Peavad olema head nõuandjad ümber.

Oled analüüsinud, oled sa parem juht või alluv?

Pole kunagi nii mõelnud. Mul on ükskõik, ma ei pea olema juht. Ma käin tööl, sest see võimaldab mul teha asju töövälisel ajal. Samas peab see mind täiendama. Saavutusvajadus on ju ka – kas tegid asja paremaks või ei teinud. See, kas oled protsessis tegevdirektor või muusikatoimetaja, ei ole minu jaoks oluline.

Oli hea ülemus olla?

Mida rohkem ülespoole liigud, seda üksikumaks jääd. Aga ma pole kunagi nii mõelnud, et on hea olla juht. Kõrvalt näed materiaalset poolt, et juht saab rohkem palka. Aga ei näe, mille eest ta seda saab. Mõnel lõpeb vahetus mingi kell ära, aga juhil ei pruugi lõppeda. See on nii suur vastutus, mille omanik paneb, kui ettevõttele juhi palkab. Ma ei ole kunagi unistanud saada juhiks, küll aga sellest, et ära elada.

Aga Kadis juhina oli hea?

Muidugi oli. Ega ma ala vahetanud seetõttu, et mul halb oli. Siin on väike kollektiiv, nagu pere. Ma ei olnud perepea. Igal lõigul oli oma pea.

Kui palju su poeg, väike Aleksander sinu elu muutnud on?

Ikka täielikult. Seda ei oskagi sõnadesse panduna täpselt öelda. Otsid läbi elu mingeid asju, tahad kiiremini ja kaugemale. Samas kõrgused kogu aeg muutuvad elus. Tekib tunne, et kus need piirid siis on ja millal lõpuks rahule jääd. Aga siis see sai kohe paika ja asi ongi korras. Nüüd ei ela ma ainult endale. Kõik on väga ok.

Mis on need asjad, mis elus tegemata jäänud? On neid asju ka?

Mul polegi midagi sellist. Mida selle kahetsusega ikka peale hakkata. See on nagu üks ettevõtja ütles, et kui oleksin sama tark enne, kui mu naine tagantjärele, oleksin maailma kõige rikkam mees. Pilk tuleb ikka tulevikku suunata.

Kui pika aja peale sa oma tulevikku mõtled?

Oleneb, mis vinklist sa vaatad. Tööalaselt tahan, et asi läheks ülesmäge. Eraeluliselt sätin positsiooni, et mul oleks rahu ja hea olla. Kui tööalane elu on intensiivne, siis peab olema koht, kus on stabiilsus. Kui seda üldse pole, siis ei suuda inimene ühelgi alal midagi korda saata. Mina lähen hea meelega koju.