MALEVAPEALIK ⟩ Koostöö liitlastega toob kasu pikemas perspektiivis, nii et kõigil silm särab!
19. oktoober 2022, 16:05
Neljapäeva lõuna paiku ületavad parvlaevadel Suure väina neli brittide tanki Challenger 2 ja teised sõjamasinad, et osaleda Leisis Meiuste kandis Kaitseliidu tankitõrjeõppusel Tõllu Rusikas 2022. Kadi raadios rääkisid õppusest Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kaptenleitnant Arto Reinmaa ja meremalevkonna pealik leitnant Timmo Saarestik.
Arto Reinmaa selgitas, et tankitõrjeõppust Tõllu Rusikas on korraldatud igal aastal ja viimased kolm aastat on osalenud ka väliskülalised ehk NATO liitlased Tapalt. Seekord on prantslastele lisandunud ka Suurbritannia üksused. Peale Kaitseliidu Saaremaa maleva võtavad õppusest osa Pärnumaa, Võrumaa, Harju ja Tallinna maleva liikmed.
Õppuse tõmbenumber kohaliku kogukonna jaoks on brittide sõjatehnika viimane sõna – neli tanki Challenger 2.
Kuskohas peaksime seisma, et tanke kõige lähemalt näha?
Timmo Saarestik: Kindlasti näevad inimesed neid juba praamide peal. Võib juhtuda, et mõni inimene jääb isegi praamilt maha, sest praamid on nii tuugalt täis.
Siis me sõidame läbi Muhust ja ka Orissaarest. Läbisõiduvajadust tegelikult ei ole, aga sõidame sellepärast, et inimesed saaksid näha.
Reede õhtul kell 18 on Saare Selveri taga Kalevi põigus, kus Kaitseliidu Saaremaa malev paikneb, võimalik näitust vaadata ning pühapäeval kella 15-st oleme Leisi keskväljakul.
Kuidas tankid mööda maanteid liiguvad?
Saarestik: Kui meil oli planeerimisfaas, siis liitlased küsisid, et kas tuleme treilerite peal või ilma. Kilometraaž, mille tank ühe tankimisega läbib, on röögatu. Saaremaa maleval on tankursüsteemid, toetust suudame neile pakkuda. Aga nad tulevad siiski treileri peal.
Kas võib öelda, et pärast seda, kui Nõukogude väed Saaremaalt oma tehnikaga lahkusid, Saaremaal päris tanke ei olegi käinud?
Arto Reinmaa: Ma usun, et see on esimene võimalus saarlastel näha kaasaegset relvastust tanki näol. Ja usun, et liitlastega koostöö üleüldiselt toob kasu pikemas perspektiivis, nii et kõigil silm särab.
Teine asi on näidata saarlastele, et meie liitlased on ka Saaremaal kohal, kui selleks vajadust on.
Reinmaa: Jah, kindlasti. Ma usun, et liitlased on tegelikult ka väga rõõmsad, et saavad mööda Eestit natukene ringi liikuda. Et nad ei ole ainult Tapal ja seal regioonis, kus nad paiknevad. Ja meie inimesed näevad tõesti ka, et nad on kohal.
Kas Challenger 2 tankid on kõige moodsamad, mis meil piirkonnas NATO relvastusest on?
Saarestik: Challenger 2 on tehnika viimane sõna. Britid on oma tanke moderniseerimas ja järgmine mudel on Challenger 3.
Reinmaa: Kuna meil on tankitõrjeüksused, siis on see väga hea moodus harjutada reaalsete võimete vastu. Nemad oskavad meid kindlasti õpetada, kuidas on kõige efektiivsem teatud olukordades tegutseda. Missugused tõkked ja mis kaitserajatised nende vastu kõige paremini toimivad – see on väga hea võimalus meie kaitseliitlastele harjutada.
Põhiharjutus toimub Leisi kandis (Meiuste liivakarjääris). Mida kohalik elanikkond peaks teadma?
Reinmaa: Me proovime võimalikult vähe jätta jälge, et me seal oleme olnud. Suur tänu kõigile inimestele ja ka RMK-le, kes on võimaldanud oma maid meile harjutamiseks. Ala saab olema märgistatud. Nii et kui mõnel inimesel on seenesoov, siis võib-olla leiab ta seekord mõne teise koha.
Saarestik: Meiuste liivakarjääris ja ümberkaudses RMK riigimetsas me toimetame ja katsume teede otsad ära märgistada siltidega "Kaitseliidu õppus, palun mitte siseneda!".
Kindlasti on inimesi, kes tahtmatult või tahtlikult neid märke eiravad, aga seekord oleks mõistlik sinna mitte tulla. Tehnika on tõesti väga suur ja raske. Kui Challenger 2 oma 70-tonnise kaaluga kohtub hämaras keskmise sõidukiga, siis Challenger ei pruugi sellest arugi saada.
Kui õppus läbi, siis tehakse kokkuvõtteid. Mis see tulemus võiks olla, mis need kaks päeva õppusi meile annavad?
Saarestik: Tegemist on absoluutselt õpiprotsessiga. Väljaõppetase, mis sealt saame – seda me kindlasti mõõdame. Ja teine pool see nii-öelda ühiskondlik missioon, et oleme osa kogukonnast. Me oleme kogukonna ning Saare- ja Muhumaa inimeste jaoks.
See on ka üks meie eesmärkidest – teha ennast nähtavaks ja näidata, et me ei ole võõrad, et oleme omad, meid ei pea pelgama. Meile võib juurde tulla. Selle jaoks me olemegi.