JUHTKIRI ⟩ Viis aastat hiljem

Saaremaa valla ja Pöide valla lipud. Foto: Liina Õun

Saaremaa valla loomisest sai tänavu oktoobris viis aastat. Enne reformi kinnitasid selle eestvedajad, et saaresuurune vald suudab tegutseda ja majandada tunduvalt paremini kui tosin omavalitsust igaüks omaette. Lubati kogu valla tasakaalustatud arendamist ja seda, et rahajagamisel ei jää keegi vaeslapse rolli.

Paraku tundub, et asjad pole läinud päris nii, nagu lubatud ja ühinemislepingus kirjas.

Haldussuutlikkuse kasvus võib kõvasti kahelda ning bürokraatia on kordi suurem ja aeganõudvam kui väikeste valdade ajal. Pole siis ime, et vallavalitsuse aadressil kostab üha enam nurinat.

Tänasest Saarte Häälest saab lugeda sellest, kuidas tänu Valjala lapsevanemate heale tahtele ja panusele saab korda Valjala lasteaia saali põrand.

Ehkki põrand on remonti vajanud juba aastaid, suur Saaremaa vald siiani selleks raha ei leidnud. Ehkki 1600 eurot, mis need tööd maksma lähevad, ei tundu ju teab mis suur summa.

Tänases persooniloos räägib Kipi talunik Ahto Väli oma pere plaanidest talu arendada: ehitada vasikalauta, avardada kanade elutingimusi, rajada ratsamaneeži.

"Oleme sellega juba kaks aastat jamanud, aga vallast ikka ehitusluba ei saa," tõdeb Väli. "Ametnikud ei suuda otsustada, suur kaadrivoolavus häirib normaalset asjaajamist. "

Ühinemislepingus on rõhutatud piirkondade tähtsust, eilsest Saarte Häälest võib aga lugeda, et vallavalitsus kaotab piirkondlikud spordimängud ja piirkondlikud spordijuhikohad. Sest – tsiteerides vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhatajat Kristel Peeli: "Nii nagu ühes vallas ei erista meid enam piirkondade piirjooned, ei ole otsest vajadust ka piirkondade vahelise mõõduvõtu järgi."

Vägisi meenub nõukogudeaegne loosung: ei ole enam rahvaid ega rahvusi, on üks nõukogude rahvas.