:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/20/15268499t1h78e1.jpg)
Põllumehed väidavad, et Ukraina teravilja tollivaba sissevedu mõjub hävitavalt kohalikule turule.
Ukraina põllumajandustoodete vaba import on mitmes Ida-Euroopa riigis tekitanud tõelise kaose, kirjutab Briti nädalakiri The Economist. Põllumeeste protestide tõttu otsustasid mitme riigi valitsused keelustada Ukraina teravilja sisseveo. Nende otsus lükkab tagasi kinnitused, et euroliit on agressiooni ohvriks langenud Ukraina ustav abiline.
The Economist kirjutab, et kohe, kui Venemaa alustas sõda, kuulutasid Ida-Euroopa riigid end Ukraina veendunud toetajateks. Paraku on katsed aidata Ukrainal müüa oma põllumajandustooteid tekitanud nende oma majanduselus tõelise kaose.
Juba mitu nädalat on Ida-Euroopa põllumehed meelt avaldanud Ukraina toodete suure sisseveo vastu, mis on Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe alusel tollimaksuvaba. Seetõttu keelustas Poola valitsus 15. aprillil nii Ukraina põllumajandustoodete sisseveo kui ka transiidi. Keeld kehtib 30. juunini.
Poola eeskuju järgis kohe Ungari. 17. aprillil keelustas aga Slovakkia Ukraina põllumajandustoodete impordi osaliselt, erand tehti vaid teraviljale. The Economisti andmetel kavandavad sarnaste meetmete võtmist veel mõned riigid. Tekib küsimus, miks nad eiravad euroliidu otsuseid.
Et toetada Ukraina räsitud majandust ja ära hoida üleilmset toidukriisi, mille võinuks tekitada Ukraina Musta mere sadamate blokaad Venemaa poolt, on EL tühistanud tollimaksud Ukraina põllumajandustoodangule.
Lisaks lõi EL kaupade transiidikoridorid läbi Bulgaaria, Poola ja Rumeenia. Säärase ettevõtmise mõte oli aidata kaasa põllumajandustoodete tarnetele Lähis-Itta ja Aafrikasse. ÜRO kaasabil sõlmitud kokkuleppe alusel lubab Venemaa praegu Ukraina tooteid osaliselt transportida ka Musta mere kaudu, kuid lõviosa ekspordist kulgeb ikkagi mööda maismaad.
Ametlikel andmetel veeti läinud aastal Ukraina teravilja transiidi korras läbi Poola 27 korda rohkem kui 2021. aastal. Kuna Poolas pole aga Ukraina kaupade transportimiseks piisavalt raudteevaguneid ja veoautosid, jääb osa neist kohalikule turule.
See on endaga kaasa toonud näiteks teravilja ülepakkumise, mistõttu on viljahind Poola turul märkimisväärselt langenud. See omakorda on oluliselt kahjustanud Poola enda põllumeeste tegevust, kelle sissetulekud hinnalanguse tagajärjel vähenevad.
Märtsi lõpus saatsid Bulgaaria, Ungari, Poola ja Slovakkia valitsus Euroopa Komisjonile kirja nõudega piirata Ukraina teravilja sissevedu. Sellest polnud aga kasu, kirjutab The Economist.
Poola põllumajandusminister Robert Telus ütles, et Poola kehtestatud embargo kümnetele kaupadele, sh teraviljale, piimale, puu- ja juurviljadele ning lihale, on hädavajalik, et avada euroliidu silmad. Säärase otsuse langetamist kiirendasid aga mitmed poliitilised motiivid.
Nimelt toimuvad Poolas sel aastal valimised. Võimuerakonna Õigus ja Õiglus saatus sõltub aga paljuski maapiirkonna valijatest.
Ungari, Poola ja Slovakkia kehtestatud embargo tekitas euroliidus teravaid vastuolusid, jätkab The Economist. 16. aprillil teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus, et ühepoolsed sammud on lubamatud, sest EL-i kaubanduspoliitika eest vastutab lõppkokkuvõttes siiski Brüssel.
Briti nädalakiri on aga veendunud, et euroliitu kuuluvad Ida-Euroopa riigid ses tüliküsimuses vaevalt et järeleandmistele lähevad. Nii näiteks ütles Ungari põllumajandusminister Sandor Farkas, et kui EL keeldub nende põllumehi toetamast, pikendab Budapest Ukraina põllutoodete sisseveokeeldu ühepoolselt.
Lähiajal on oodata, et Ungari, Poola ja Slovakkiaga liitub ka Bulgaaria. 17. aprillil ütles Bulgaaria põllumajandusminister Yavor Gechev, et Ida-Euroopa riigid on muutunud Ukraina põllumajandustoodangu ladudeks, mitte nende transiidikoridorideks. Tema sõnul kavatseb ka Bulgaaria selle impordi keelustada.
Ukraina põllumajandusminister Mõkola Solskõi on naabermaid aga üles kutsunud embargot tühistama. Ent Ida-Euroopa põllumehed on ärevuses – suvi läheneb ning seega pole kaugel ka uus saagikoristus.