Soomlased kartsid Venemaad pärast II ilmasõda aastakümneid

HEAD SÕBRAD: Pildil on soometumise poliitika üks autoritest ja täideviijaist, Soome president aastatel 1956–1982 Urho Kaleva Kekkonen (vasakul) ja NL-i liider aastatel 1953–1964 Nikita Hruštšov (paremal). Nende vahel istub tõlk Kustaa Loikkanen. Pilt on tehtud 1960. aastal, kui Soome riigipea tähistas oma 60. sünnipäeva. Foto: Wikipedia

1968. aasta sündmused Tšehhoslovakkias avasid soomlaste silmad, samas aga sulgesid suud.

Varssavi Lepingu Organisatsiooni vägede viimine 1968. aastal Tšehhoslovakkiasse kutsus Soomes esile tõelise paanika, kirjutab meie põhjanaabrite juhtiv päevaleht Helsingin Sanomat (HS). Mitme järgneva nädala jooksul pelgasid paljud soomlased, et peagi ründab Nõukogude Liit (NL) ka nende kodumaad.

Kui emotsioonid olid aga veidi maha jahtunud, hakkasid soomlased NL-i massiliselt austama. See austus tugines paljuski hirmul, mistõttu oli olukord Soome ühiskonnas külma sõja haripunkti ajal üpriski kahemõtteline.