Stockholmi keskkonnainstituut: Eesti erakordne põud pole juhus

Põud. Närtsinud maasikataimed. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna keskus kirjutab laupäeval tähistataval kõrbestumise ja põua vastu võitlemise päeval, et erakordne põud Eestis pole juhus, vaid kliimamuutuste tagajärg, kirjutab BNS.

Trend näitab, et keerulisi põuaseid aegu hakkab Eestis üha enam esinema, muust maailmast rääkimata. SEI Tallinna vanemeksperdi Tiia Pedusaare kinnitusel on see seotud kliimamuutustega. Kuigi kliimamuutuste stsenaariumid ennustavad Eestile sademete hulga kasvu, ei tähenda see, et Eesti laiuskraadid põuast puutumata jäävad, selgitab Pedusaar SEI kodulehel avaldatud postituses. Pedusaar rõhutab, et oluline on veevaru ruumiline ja ajaline jaotus. Eesti veevarude jaotus aasta sees on selgete märkide järgi muutumas ning igakevadine suurvesi jäämas haruldaseks nähtuseks.

Kui külmadel talvedel talletub vesi jää ja lumena, siis kevadel sulades täidab suurvesi jõed, järved ja kõik muud veekogud ning garanteerib piisava veehulga vegetatsiooniperioodi alguseks. Suurvesi aitab niimoodi täiendada kevadisi mullavee varusid ja loob taimedele vajalikud kasvutingimused. Paraku pole enam kui kümme aastat olnud pikka ja lumerohket talve, mis täidaks kevadel veekogud. Talv on heitlik ehk külmetab ja sulatab vaheldumisi ning täidab veekogud pigem külmal aastaajal. See aga ei toeta või mõnikord suisa pärsib põllumajandustegevust.