Alustuseks ajalukku, ehk minu esimene reis Soome. Toimus see aastal 1989. Umbes 100 km Helsingist põhja suunas on linn nimega Lahti, kus sai kaks aastat järgemööda oldud ja peale seda oli periood, kus neid üle lahe käimisi enam ei lugenudki, üheksakümnendatel sai VAT teatriga mitmeid kordi Soome eri paigus etendusi antud ja muidugi on Vantaa lennujaam see koht, kus mitmed pikad matkad ümberistumistega jätkunud on.

Pean ütlema, et mainitud maa on mulle meelepärane, seal kogetud suhted ja elamused toimivad samamoodi kui meie maal. Mida see siis tähendab? Vast seda, et arusaamine n-ö rahvuse pinnal on sarnasem kui mõne muu riigi inimestega, aga see on kindlasti subjektiivne arusaam ja lähtub minu teatavast reisikogemusest, kus üle viiekümne maa seljataha jäetud on.

Taasavastasin Soome enda jaoks eelmise aasta maikuus, mil koos poja ja oma noorema tädipojaga Tampere hoki MMi külastasime. Sama seltskond rändas mööda põhjamaad ringi ka selle aasta valgemate ööde ajal. See Soomega uuesti kohtumine oli miskit sellelaadset, kus saad aru, et see kõik on sinuga juba kuskil juhtunud. Tookord aasta tagasi maailma saunapealinnas Tamperes sai käidud muidugi saunas ja ka nüüd korraldasime oma reisiplaani nõndamoodi, et Tampere meie teekonnale hääs mõttes risti ette jääks.

Kommentaarid
Copy