MAAILM ⟩ Muinasjutt sellest, kuidas Lenin Soomele iseseisvuse kinkis

Urmas Kiil
Copy
AJALOOLINE HETK: Soome senati istung novembris 1917, kus kiideti heaks iseseisvusdeklaratsioon ja otsustati see anda parlamendile kinnitamiseks. Istungit juhib Pehr Evind Svinhufvud (rahvapärane hüüdnimi Ukko-Pekka). Tema selja taga on aga ikka veel Vene keisri Aleksander I portree. Just selle valitseja ajal loodi Vene riigi koosseisus autonoomne Soome suurvürstiriik.
AJALOOLINE HETK: Soome senati istung novembris 1917, kus kiideti heaks iseseisvusdeklaratsioon ja otsustati see anda parlamendile kinnitamiseks. Istungit juhib Pehr Evind Svinhufvud (rahvapärane hüüdnimi Ukko-Pekka). Tema selja taga on aga ikka veel Vene keisri Aleksander I portree. Just selle valitseja ajal loodi Vene riigi koosseisus autonoomne Soome suurvürstiriik. Foto: Wikipedia

Väited, et Lenin kinkis Soomele iseseisvuse, on jama, kirjutab ajakirjanik Lauri Nurmi ajalehes Iltalehti. Tulles välja oma tõlgendusega ajaloosündmustest, tõmbab ta samas ka paralleele tänapäevaga.

Venemaal pajatatakse juba enam kui 100 aastat muinasjuttu, et heasoovlik Vladimir Lenin kinkis 1917. aastal Soomele iseseisvuse. Praegu räägivad aga Kremli propagandistid, et soomlased peaksid selle eest olema venelastele igavesti tänulikud. Seepärast ongi paljude venelaste arvates Soome liitumine NATOga reeturlikkus.

Hiljuti avaldas Venemaa endine president Dmitri Medvedev artikli ajalehes Российская газета. Selles teeb ta ettepaneku katkestada Soomega diplomaatilised suhted. “Soome, mis omal ajal tekkis Lenini järelemõtlematuse tõttu, on nüüd meile vaenulik maa, mis astus NATOsse. Soome ja temasarnaste riikidega (nagu näiteks Poola ja Baltimaadega, kuid ka Suurbritanniaga) oleks õigem ajutiselt katkestada diplomaatilised suhted või vähemalt viia need kõige madalamale tasemele,” kirjutas Medvedev Venemaa valitsuse ametlikus häälekandjas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles