MAAILM Uuring: USA ametnike vanadusnõtrus on ohuks riigi julgeolekule

Urmas Kiil
Copy
EAKAD: Pilt on tehtud 2017. aastal, kui ametisse astus Donald Trump (s 1946), kes surub kätt Joe Bidenil (s 1942). 2020. aastal kandideerisid nad mõlemad Valgesse Majja, toona võitis Biden. Pole välistatud, et 2024. a kandideerivad nad taas, erinevus on vaid selles, et Trump on siis juba 78-, Biden aga koguni 82-aastane. Tahtmatult meenub Brežnevi ehk stagnaaja lõpp Nõukogude Liidus.
EAKAD: Pilt on tehtud 2017. aastal, kui ametisse astus Donald Trump (s 1946), kes surub kätt Joe Bidenil (s 1942). 2020. aastal kandideerisid nad mõlemad Valgesse Majja, toona võitis Biden. Pole välistatud, et 2024. a kandideerivad nad taas, erinevus on vaid selles, et Trump on siis juba 78-, Biden aga koguni 82-aastane. Tahtmatult meenub Brežnevi ehk stagnaaja lõpp Nõukogude Liidus. Foto: Wikimedia Commons

Praegune Ameerika Ühendriikide juhtkond on ajaloo eakaim: kõrges vanuses kongressiliikmete osakaal on viimastel aastatel järsult tõusnud, kirjutab veebiväljaanne The Intercept. See on murelikuks teinud paljud valijad. Nii näiteks on 69% demokraatidest seisukohal, et Joe Biden on liialt vana, et kandideerida teiseks ametiajaks.

Pentagoni rahastatud mõttekoja esimesest omalaadsest uuringust selgub, et USA kõrgetel ametikohtadel olevate eakate riigiametnike seniilne dementsus (vt infokast) on muutunud ohuks riiklikule julgeolekule. Kõnealuse uuringu tulemused avalikustati tänavu kevadel pärast seda, kui mitu USA silmapaistvat riigiametnikku, kellele on antud juurdepääs riigisaladustele, sattus avalikkuse ees esinedes oma kõrge vanuse tõttu piinlikku olukorda.

Need vahejuhtumid olid põhjuseks, miks Ühendriikide ajakirjanduses hakkasid ilmuma üleskutsed saata eakad riigiametnikud erru ja miks hakati laialdaselt arutlema Washingtoni poliitilise eliidi vananemise teemal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles