/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2024/03/14/15944907t1hb637.jpg)
Saarte Hääl avaldab täismahus pöördumise, mille Kuressaare Haigla patsientide nõukogu saatis terviseminister Riina Sikkutile, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, Eesti Tervisekassale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Kuressaare Haigla nõukogule, Saaremaa vallavalitsusele ja vallavolikogule ning meediaväljaannetele.
Oleme tõsises mures eriarstiabi kättesaadavuse pärast Saare maakonnas. Saare maakond hõlmab 34 000 elanikuga Saaremaa ja Muhu suursaart ning viit püsiasustusega väikesaart (Abruka, Kesselaid, Kõinaste, Ruhnu, Vilsandi).
Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2023 koostamisel on kokku lepitud põhimõtted, millele tuginedes on koostatud kogu arengukava. Koostöö, ebavõrdsuse vähendamine tervises, innovaatilise lähenemise rakendamine, kogukondade kaasamine, inimkesksus, inimese vastutus oma tervise eest, tõenduspõhisus ja elukaarepõhine lähenemine – kas see on reaalsus või unistus?
Saarlased on tulenevalt regionaalmajanduslikest oludest mandri elanikega võrreldes tunduvalt suuremas vaesusriskis. Sõidul mandri haiglasse lisandub aja- ja rahakulu (sotsiaal)transpordile ning omastehooldajate panus.
Saare maakonnas on keskmine sissetulek Valga maakonna järel tagantpoolt teine, mis tähendab, et igasugune tervisega seotud lisakulu on koormav kogu perele.
Kuressaare haigla oli esimene Eesti haiglatest, kus kutsuti kokku patsientide nõukogu, mille eesmärk on juhtida tähelepanu haigla töö kitsaskohtadele ja vajadustele kohalike patsientide vaatevinklist. Kõike seda eesmärgiga muuta tervishoiuteenused võimalikult patsiendikeskseks. Meie vahel toimuvad pidevalt edasiviivad arutelud ja diskussioonid lahenduste leidmiseks.
Oleme õnnelikud, kui meil on valdkonna eriarst kohapeal. Mitmed eriarstide vastuvõtud Kuressaare haiglas toimuvad tänu heale koostööle suurhaiglatega ja oleme selle eest väga tänulikud. Mandrilt tulevate reumatoloogide, kardioloogide, onkoloogide, silmaarsti jt vastuvõtud saavad kiiresti täis ja abivajajaid on palju rohkem.
Saarlaste jaoks tõsised murekohad on psühhiaatrite ja psühholoogide puudus; silmaarsti, füsioterapeutide, sisehaiguste arsti, anestesioloogi, onkoloogi, ortodondi ja reumatoloogi puudus; vajadus on suurendada neuroloogi, kardioloogi jt vastuvõtte.
Nördimust tekitav on info südamestimulaatorite paigaldamise lõpetamise kohta olukorras, kus saarlaste surmapõhjus nr 1 on vereringeelundite haigused. Siinkohal näeme saarlastest patsientide esindajatena, et on väga suur vajadus teenuse jätkumise, laiendamise ja igakülgse toetamisele järele, kuna südameprobleemide puhul on iga minut kriitilise tähtsusega.
Kui võetakse ära õigus südamestimulaatoreid paigaldada, kuidas siis säilib oskus ja võimekus neid kontrollida? Praegusel hetkel ei ole meie patsientide jaoks selge, kuidas peaks jätkuma kaugloetavate südamestimulaatorite kontroll, kui kohapeal ei ole enam spetsialisti. Stimulaatori paigaldamine on vaid üks tegevus ja meie poole pöördunud patsiendid on mures, et mandril vaadatakse üle vaid stimulaatori toimimine ja muude südameprobleemide jaoks ei ole sellel vastuvõtul aega. Eraldi uue saatekirja ja vastuvõtuaja saamine on veel keerulisem.
Saarlased nagu teisedki eestlased soovivad raviteenuseid kodu lähedal, et vältida pikka ja kurnavat teekonda üle väina suurhaiglatesse. Lisaks mõjub kodust ja lähedastest kaugel ravil käimine vaimsele tervisele. Eriti suure pinge all on eakad, kes harva kodust väljas käivad, rääkimata mandrile minekust.
Saaremaale põhikohaga tööle tulijaid ei ole kerge leida. Loomulikult vajab iga eriarst ametivenda, kuid siinkohal tuleb mõelda saarelisele eripärale.
Meil töötavad üksikud oma ala spetsialistid – silmaarst, onkoloog, psühhiaater, nahaarst, uroloog –, mõned neist aastakümneid. Me oleme väga õnnelikud, et nad on olemas. Ei kujuta ette, kui ka nende töö jätkumine satuks ohtu. Kas nende töö on seetõttu kehvem, et neil ei ole ametivenda kõrval?
Toimivate lahenduste lõhkumise asemel keskendume sellele, kuidas edasi. Patsientide esindajatena ootame nii riigilt kui ka teistelt haiglatelt koostööd, mitte konkurentsi. Meie, saarlased, väärime samuti inimväärset elu ja vajadustele vastavaid tervishoiuteenuseid.
Meie riigi tervishoiupoliitika kujundamisel ootame lisaks erialaseltside kaasamisele ka kohaliku kogukonna kaasamist ja sisulist arutelu enne saarlaste tervishoidu puudutavate oluliste otsuste langetamist.
Suur tänu kogu Kuressaare haigla meeskonnale ja mandrilt appi tulnud tublidele arstidele ja spetsialistidele, kes meie inimeste tervise eest hoolitsevad.
SA Kuressaare Haigla patsientide nõukogu liikmed:
Veronika Allas – Saaremaa Puuetega Inimeste Koja esindaja, patsientide nõukogu juht
Ingrid Põldemaa – MTÜ Saaremaa Reumaühing esindaja
Meeli Lauk – MTÜ Saaremaa Vähiühing esindaja
Ave Kaal – MTÜ Saaremaa Diabeediselts esindaja
Meelis Krämann – patsientide esindaja
Anneli Tõru – heategevusühing MTÜ Meelespea